KUIDAS ENNAST KAITSTA?

Kokkupuute-eelne profülaktika

Töötaja nahavigastused peavad olema korralikult plaasterdatud. Kaitsevahendeid (kindaid, kaitseprille) tuleb kasutada, kui on vere ja kehavedelikega kokkupuute oht. Tuleb olla ettevaatlik potentsiaalselt saastunud teravate esemete kasutamisel.

Parim kaitse B-hepatiidi vastu on eelnev vaktsineerimine, mis annab kuni 99%-lise kaitse.
HIV ja C-hepatiidi vastu ei ole vaktsiini.

KUI VEREKONTAKT ON TOIMUNUD...
Kokkupuutejärgne tegevus

a) Naha puhastamine ja pisikute hävitamine

Kohe pärast ükskõik millist kontakti potentsiaalselt nakkuslike vedelikega ja pärast kaitsekinnaste eemaldamist tuleb pesta käsi.

Nii tervele kui ka kahjustatud nahale sattunud veri ja kehavedelikud tuleb maha loputada rohke jooksva veega. Seejärel tuleb pesta vastav piirkond pesemisvahendiga ning loputada jooksva veega.

Nahka läbivate vigastuste puhul tuleb loputada vigastuse kohta jooksva veega ning lasta haavast verd voolata haava piirkonda pigistamata. Pärast seda tuleb pesta vigastuse piirkonda pesuvahendiga ja loputada taas jooksva veega. Seejärel tuleb piirkond desinfitseerida 70% alkoholi lahuse või mõne teise desinfitseerimisvedelikuga.

Vere või kehavedelike sattumisel limaskestadele tuleb loputada piirkonda jooksva vee või füsioloogilise lahusega. Mitte kasutada desinfitseerimisvedelikke.

Nakkusohu ilmnemisel tuleb kõik kehavedelikega kokkupuutunud pinnad koheselt desinfitseerida 70% alkoholi või mõne teise desinfitseerimisvedelikuga.

b) Riski hindamine

Nakatumisriski hindamisel ja võimaliku kokkupuutejärgse profülaktika määramisel tuleb arvestada kokkupuute tüüpi, kokkupuute ulatust ja kestust ning võimalusel nakkusallika seropositiivsust verega levivate infektsioonide (C-hepatiit, B-hepatiit, HIV) suhtes.

B- , C-hepatiiti ja HIV- ei nakatuta:
- vere või muude nakkusohtlike kehavedelike sattumisel vigastamata nahale,
- higi, sülje ja pisarate vahendusel,
- kätlemisel, paberite, ukselinkide jne vahendusel.

Nakkusoht esineb nakkusohtlike kehavedelike sattumisel vigastatud nahale või limaskestadele, saastunud terariistade, süstlanõelte vm esemetega torke korral või nakkusohtliku inimese hammustuse korral.

c) Arsti konsultatsioon. Kokkupuutejärgne vaktsineerimine ja ravi

Pärast kokkupuudet on vaja arstlikku konsultatsiooni ja psühholoogilist nõustamist. Arst selgitab, kui suur oli võimalik nakatumisrisk, kas on vajalik kokkupuutejärgne vaktsineerimine (HB-hepatiit) või ravi (HIV) ja kas on vajalik edasine jälgimine 6 kuu jooksul ja korduv analüüside võtmine. HIVga nakatumist on võimalik ära hoida, kui alustada piisavalt kiiresti pärast nakkusallikaga kokkupuutumist ennetavat ravi (nn post-profülaktilist antiretroviirusravi). Profülaktikat tuleb alustada esimeste tundide, soovitatavalt esimese 2 tunni jooksul pärast kokkupuudet. Kokkupuute kohta tuleb koostada protokoll tervisekaarti.

Allikas: Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Teemad A-Ü - Rahva tervis