Eesti vanglasüsteemis hakati regulaarselt HIV-positiivseid juhtumeid registreerima alates 2000 aastast, mil neid oli 82. Praegusel hetkel toimub HIV/AIDSi ennetus vanglates vastavalt riiklikule HIV/AIDSi strateegiale aastateks 2006-2015 (Eesti..., 2005). Kõigis vanglates on olemas HIV diagnostika esmalaborid, toimib vabatahtlik testimine/nõustamine, mida viivad läbi tervishoiutöötajad, kes on eelnevalt läbinud asjakohase koolituse. 2004. aastal oli vanglates 584 ja 2005. aastal 578 HIV-positiivset. 2005. aastal Eestis avastatud kõikidest esmastest HIV-positiivsetest diagnoositi 19% vanglates (Vanglasüsteemi..., 2004; Eesti..., 2006).

Olukorra tõsidusest tulenevalt viiakse vanglates süstemaatiliselt läbi ennetustööd: 2004.-2005. aastal viidi läbi koolitusi HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamise teemadel nii vangla personalile kui kinnipeetavatele. Tagatud on ühekordsete kaitsevahendite ja desinfektsioonivahendite kättesaadavus nii kinnipeetavatele kui personalile. (Eesti..., 2006)

NT USAs California osariigi korrektsioonisüsteemis registreeriti esimene HIV-positiivne 1984 aastal (Linder et al, 2002). Sarnaselt USAga oli ka Eesti vanglasüsteemis esimeste juhtude aegu palju müüte haiguse leviku kohta, samuti puudus ka toimiv ravi, nakatunud haigestusid ruttu. HIV-positiivsed kinnipeetavad eraldati suletud osakondadesse, ehitistesse, millede ustel võis kohata silti „ETTEVAATUST AIDS" (Linder et al, 2002).

Kümme müüti HIV/AIDS'i kohta:

HIV-positiivsete eraldamine vanglates suurendas müütidest tulenevat hirmu ning nakatanute sildistamist ning raskendas oluliselt hilisemat nakatanute integreerimist vanglakogukonda.