Ennetustöö
Tänasel päeval Eesti vanglates:
- testitakse kõiki vanglasse saabujaid, mistõttu vajalik piisav nõustamine ja mõistev suhtumine nii tulemuste teadasaamiseni kui ka selle ajal ja loomulikult järel.
- on erinevate riskigruppide nagu nt narkomaanid, kontsentreeritus suur.
- on võimalikud sugulised kontaktid ka väljaspool homseseksuaalsust: nn situatiivne homoseksuaalsus.
Kokkuvõtvalt: võimalik levikurisk on suur, mistõttu vaja tõhusaid ennetusmeetmeid.
2002. aasta lõpul alustas tööd esimene HIV-nakatunute eneseabigrupp Murru vanglas MTÜ Convictus eestvedamisel. Seoses Global Fundi finantseeringuga oli 2004. aasta alguseks see tegevus laienenud kõikidesse vanglatesse. (Eesti..., 2006)Kinnipeetavatel on võimalus kogu karistusaja vältel osaleda koolitustel "Võrdne-võrdsele", mille käigus pakutakse MTÜ Convictuse poolt (Alijev, 2006):
- professionaalsete konsultantide teenuseid
- HIV/AIDSi alaseid koolitusi laiemas kontekstis
- pakkudes kinnipeetavatele peamist HIV/AIDSi alast infot, nt nende haridustaset ja keelekasutust arvestavad infotrükised
- kinnipeetavate eri gruppide vajadustega arvestamist
- regulaarset monitooringu ja koolitustulemuste hindamise läbiviimist
Lisaks aktiivsele ennetustööle, suureneb ka Eesti korrektsioonisüsteemis järjest enam regulaarset ravi vajavate nakatanute hulk ning suureneb tõenäosus, et süsteem ja seal töötavad spetsilistid peavad ühe enam silmitsi seisma AIDSi surevate kinnipeetavatega.
NT Praeguseks on USAs levinud nt Pastoraalse hoole teenus (The Pastoral Care Service, PCS), mis on oma olemuselt vabatahtlike vangide programm, mis pakub hoolt ja troosti surevatele ja haigetele patsientidele, k.a. surija juures valves istumist (Linder et al, 2002).
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License
Inga Uueküla "Mida peaks teadma HIV/AIDSi kohta töös kinnipeetavatega?" 18. märts 2008