HIV-i ei nakatuta (HIV..., 2007):

vere või muude nakkusohtlike kehavedelike sattumisel vigastamata nahale,

higi, sülje ja pisarate vahendusel,

kätlemisel, paberite, ukselinkide jne vahendusel.

HIV-i võib nakatuda (HIV..., 2007):

nakkusohtlike kehavedelike sattumisel vigastatud nahale või limaskestadele,

saastunud terariistade, süstlanõelte vm esemetega torke korral

nakkusohtliku inimese hammustuse korral.

Verega kokkupuutumisele järgnevad kolm sammu (vt ka pt Verekontakt) (Sotsiaalminuisteerium, 2007):

1. Naha puhastamine ja pisikute hävitamine.
2. Riski hindamine.
3. Arsti konsultatsioon. Kokkupuutejärgne vaktsineerimine ja ravi.

Immuunprofülaktikat viivad läbi infektsioonhaiguste arstid haiglates või nakkuskabinettides. Ravikuuri eest maksab Eestis töö käigus juhtunud õnnetuse korral tööandja, muul juhul kannab ennetava ravi kulud patsient ise. (Sotsiaalminuisteerium, 2007)

MTÜ AIDSi ennetuskeskuse (2008) kodulehel, peatükis Testimine ja ravi kirjeldatakse lühidalt selle protseduuri vajalikkust ja tingimusi:

HIV-testi on õige aeg teha siis (MTÜ..., 2008):

... kui selleks on konkreetne põhjus

• nt kartus, et nakatumine toimus läbi seksuaalkontakti või
• kasutati ühist süstalt narkootikumide süstimiseks.

... kui oli kokkupuude nakatunud verega

• nt mõlemal olid lahtised haavad.

... kui möödas on vähemalt 3 kuud oletatavast, kahtlustatavast nakatumise hetkest:

• HIV-nakkuse inimese veresüsteemi jõudes muutub inimene nakatamisvõimeliseks juba paari tunni pärast, kuid antikehad ilmnevad veres alles miinimum perioodi ehk pärast 3 kuu möödumist.
• Väliste tundemärkide kaudu HIV-nakkuse olemasolu inimesel kindlaks teha ei ole võimalik, seda näitab ainult veretest.

Mõtlemisküsimus: Kas HIV-positiivne tähendab AIDSi haigeks olemist?