Naabruskonnale suunatud politseitegevus (neighbourhood oriented policing, edaspidi NOP) toob kaasa vastastikuse mõjutamise politsei ja kõigi kogukonna liikmete vahel, vähendamaks kuritegevust ja kuriteohirmu ennetavate kohalike programmide ja projektide kaudu. NOP ongi paljude teadlaste ja praktikute arvates ka COPi põhiliseks tuumaks või siis ainuke ja täielik kontseptsioon sellest. Vaatamata termini erinevatele kasutustele, on see siiski suunatud politsei ja kogukonna integreerimisele. Põhirõhk peaks olema erinevatel tegevustel, mis tooksid politsei ja kogukonna kokku. Iga politseinik peaks suhete loomises mingil viisil osalema.

 

Edu meetodi rakendamisel sõltub võimalikult suurest naabruskonna osalusest koostöös. Osalema peavad ka kohalikud institutsioonid, näiteks koolid, kirikud, piirkonna ühingud, asjatundjad (juristid, arstid jne), kogukonnas moodustunud grupid jne.

 

Vähendamaks kuritegevust ja kuriteohirmu, peaks naabruskonnas moodustama mingi komisjoni või ühenduse, mis sisaldaks läbilõiget kogu piirkonnast. See peaks hõlmama ametlikku ja ka mitteametlikku eestvedamist ning nn "keskmise ümbruskonna kodaniku" esindatust. See komisjon esindaks kogukonda  ja koondaks selle liikmete tähelepanu kuritegevuse ning korra tagamise probleemidele, mis asjaomases piirkonnas esinevad. Eelnimetatud komisjon peaks tegema selgeks prioriteedid ja planeerima tegevuste kava olukorra võimalikuks lahendamiseks. Need probleemid peavad jõudma koos võimalike lahendustega politsei tähelepanu alla ning tegevus peaks toimuma juba koos. Kui taolist komisjoni pole, siis peaks politsei algatama projekte naabruskonna kaasamiseks nende turvalisuse tagamisse. Politsei peab tegema kõik selleks, et saavutada kogukonna toetus ja aidata ning toetada nende püüdlusi.

 

Eelpool öeldut arvesse võttes on võimalik eristada järgnevaid tegevusi:

• patrull kogukonnas (community patrols):

Tähendab põhimõtteliselt politsei kohalolekut piirkonnas, kus seda kõige enam vajatakse. Politsei on nähtavam ja kättesaadavam (klassikaliseks näiteks on jalgsipatrull piirkonnas, samuti jalgrattapatrull). Kuigi see patrullimise viis ei pruugi reaalselt kuritegevust vähendada, aitab see siiski muuta elanike kuritegevuse tajumist ja    muudab kontakteerumise politseinikuga lihtsamaks.

• kuriteoennetus kogukonnas (community crime prevention):

Mõned niisugused projektid on leidnud rakendust juba pikemat aega. Suur osa neist ongi  välja kasvanud politsei ja kogukonna suhete valdkonnast ning elanud läbi teatud uuendused.

 

Tuntuimad ennetusprojektid kogukonnas on:

• naabrivalvega seotud projektid

-        naabrid hoiavad silma peal ümbruskonnal ja teiste naabrite varal,

●   ID projektid

- asjadele identifitseerimismärgistiku  kandmine, et varastatud asju oleks lihtsam leida,

●   kodu turvalisuse kontroll

- politseinikud püüavad nõustada kodanikke nende kodu turvalisemaks muutmisel. Viimaseid on nimetatud ka kuriteoennetusprojektide "suureks kolmikuks" . Neid kõiki on rakendatud ka Eestis. Lisaks neile on ilmselt laiemat kõlapinda leidnud DARE narkoennetusprogramm (politseinikud õpetatakse koolis narkoainete kahjulikkusest loenguid pidama).

●  suhtlemisprojektid kasvasid välja kahest eelnevast, sest peaeesmärk on suhtlus kogukonna ja politsei vahel.

●    kogukonna sotsiaalse kontrolli projektid  põhinevad sotsiaalse kontrolli teoorial, mis tähendab, et teatud projektidega mõjutavad politsei ja kogukond kindlaid osi kogukonnast,

kes või mis sooritavad või põhjustavad kuritegusid ja korrarikkumisi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik sooritaks kuritegusid, kui ei oleks seotust millegagi, kohustusi, hõivatust ja veendumusi, mis panevad inimesi nende sooritamisest hoiduma. Need asjaolud tulenevad peamiselt lähedastest, kogukonnast ja veendumustest. Kui kõik elemendid on indiviidi jaoks paigas, siis kuritegude sooritamine tema poolt on vähemtõenäoline kui nende puhul, kellel on puudusi nende elementide osas. Seega politsei ja kogukonna eesmärgiks on hoida, tugevdada või siis taastada tugeva sotsiaalse kontrolli tunnetamine terves kogukonnas. Sellisteks projektideks võib olla näiteks politseinikele elamispinna pakkumine probleemsetesse piirkondadesse, ühismeeskondade moodustamine erinevatest järelevalveorganitest, kogukonnas esineva vägivalla vastu võitlemine koos vaimse tervise kliinikutega jne.

●   probleemile orienteeritud tegevus on osa nii strateegiliselt kui ka naabruskonnale suunatud politseitöö meetodist. Probleemile orienteeritud politseitegevust saab vaadata nii iseseisva kui ka teistes sisalduva meetodina.