1. Kuido Kenapea on mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 22.oktoobri 2005.a otsusega kriminaalasjas 2-2-1-458/2005 süüdi sõiduki omavolilises kasutamises. Kuido Kenapea on 19-aastane ning kannab karistust Tartu vangla noorteosakonnas. Peale süüdimõistmist jätkas ta vahepeal pooleli jäänud õpinguid keskhariduse omandamiseks. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast on temale kinnitatud, et vabanemisel võimaldatakse talle sotsiaalkorter, kui ta jätkab peale vabanemist õpinguid kutsehariduse või kõrghariduse omandamiseks. 24.jaanuari 2006.a saab Kuido Kenapea 20-aastaseks. Vangla direktor leiab, et Kuido Kenapea on käitunud piisavalt täiskasvanulikult, et viia ta üle kinnise vangla täiskasvanute osakonda. Sünnipäevaga samal päeval paigutatakse Kuido Kenapea ümber. Analüüsi, kas ümberpaigutamine on kooskõlas vangistusseaduse § 77 ja § 82.

2. Indrek Kallas on mõistetud süüdi Tallinna Linnakohtu 17.märtsi 2004.a otsusega kriminaalasjas 1-2-1-775/2004 kelmuse, millega põhjustati suur varaline kahju, eest 1 aasta ja 6 kuulise vabaduskaotusliku karistusega. Kuna apellatsioonkaebus esitati hilinemisega, jõustus Tallinna Linnakohtu otsus ning see pöörati täitmisele. Indrek Kallast on ka varem kohtu poolt karistatud tingimisi vangistusega ning ka see karistus pöörati täitmisele. Kokku on Indrek Kallasel kanda karistus 2 aastat ja 1 kuu. Indrek Kallas kannab karistust Murru vanglas. Indrek Kallas asus karistust kandma 05.juunil 2004.a.

Indrek Kallase käitumine vanglas on eeskujulik. Indrek Kallas jätkab õpinguid ülikoolis kaugõppe vormis. Vangla tuleb Indrek Kallasele vastu ning lubab tal järelevalve all sooritada kontrolltöid ja eksameid veebiüleselt. Juulis 2005.a tehakse Indrek Kallasele tööpakkumine, mis võimaldaks Indrek Kallasel jätkata õpinguid ning elatada ennast õiguspäraste vahenditega. 07.augustil 2005.a soovib Indrek Kallas esitada taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks, et asuda tööle. Kas vangistusseaduse § 76 ja karistusseadustiku § 76--77 kohaselt on ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud?

3. Meelis Suisi on karistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.mai 2004.a otsusega kriminaalasjas 2-2-1-366/2004 grupiviisilise tapmise eest 6-aastase vabaduskaotusega. Poisid ise väitsid, et tahtsid kohalikku joodikust asotsiaali hirmutada, kuid kohus leidis, et vanamehe hirmutamiseks teda jääle ajades poisid möönsid, et ta võib jääst läbi vajuda (kaudne tahtlus) ning kui see juhtus, ei suutnud nad oma tegevusega kahjulikku tagajärge ära hoida. Poiste püüdlusi jääst läbivajunud asotsiaali päästa käsitles kohus tegevkahetsusena ning arvestas seda karistuse määramisel. 20-aastane kinnipeetav Meelis Suisi lõpetab 2004.a kevadel Viljandi noortevanglas karistust kandes keskkooli heade ja väga heade tulemustega. Meelis Suisi soovib jätkata õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Seoses sisseastumiseksamitega usuteaduskonda (vestlus ja essee kirjutamine). Kas Meelis Suisil on isiklik õigus või kas vangla (vangla direktor) on volitatud ja saab sellel juhtumil anda loa väljaspool vanglat liikumiseks seoses õppimisega vangistusseaduse § 22 lõige 1 punkt 2, § 34 lõige 1, § 35 lõiked 4 ja 5?

1. Meelis Suisi on karistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.mai 2004.a otsusega kriminaalasjas 2-2-1-366/2004 grupiviisilise tapmise eest 6-aastase vabaduskaotusega. Poisid ise väitsid, et tahtsid kohalikku joodikust asotsiaali hirmutada, kuid kohus leidis, et vanamehe hirmutamiseks teda jääle ajades poisid möönsid, et ta võib jääst läbi vajuda (kaudne tahtlus) ning kui see juhtus, ei suutnud nad oma tegevusega kahjulikku tagajärge ära hoida. Poiste püüdlusi jääst läbivajunud asotsiaali päästa käsitles kohus tegevkahetsusena ning arvestas seda karistuse määramisel. 19-aastane kinnipeetav Meelis Suisi lõpetab 2004.a kevadel Viljandi noortevanglas karistust kandes keskkooli heade ja väga heade tulemustega. Meelis Suisi soovib jätkata õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 26.juuni 2004.a Tartu Ülikooli usuteaduskonna nõukogu otsusega ning selle alusel antud 21.augusti 2004.a rektori käskkirjaga immatrikuleeritakse Meelis Suisi usuteaduskonna üliõpilaseks. Sellega seoses taotleb Meelis Suisi, et Viljandi noortevangla direktor otsustaks tema üleviimise Tartu vanglasse (täiskasvanute kinnine vangla). Kas vangistusseaduse § 19 alusel saab kinnipeetavat ümber paigutada Tartu vanglasse ja § 82 kohaselt saab teda ümber paigutada täiskasvanute vanglasse.

2. Jegor Riidak kannab Tartu vanglas (kinnine vangla) vangistust alimentide maksmisega viivitamise eest. Jegor Riidak väitis kohtus, et sattus märtsis 2003.a avariisse ning ei saanud selle tõttu perioodil märts kuni juuni 2003.a tööl käia ega alimente maksta. Kohus nõustus väitega osas, et haiglaravil viibides ei olnud Jegor Riidakil võimalik alimente maksta, kuid mais viibis ta kodusel ravil ning ei ole tõendatud, et vara võõrandamise või laenu võtmise või muude vahenditega ei oleks saanud alimente ära maksta. Tartu Maakohtu 05.septembri 2003.a otsusega kriminaaalasjas 1-2-1-987/2003 karistati Jegor Riidak'it 6-kuulise vangistusega karistusseadustiku § 169 alusel. Jegor Riidak kaebas kohtuotsuse edasi ning Tartu Ringkonnakohtu 17.märtsi 2004.a otsusega mõisteti Jegor Riidak süüdi, ent karistust vähendati ja Jegor Riidakit karistati 45-päevase vangistusega. Jegor Riidak saabub karistust kandma vastavalt kohtuotsusele 08.juunil 2004.a

Saabumise päeval esitab kinnipeetav Jegor Riidak taotluse, milles palub lubada tal töötada väljaspool vanglat oma praeguse tööandja juures. Taotluse põhjenduste kohaselt on ta vangistuse ajaks võtnud välja oma palgalise puhkuse, aga seda jätkub ainult 28 päevaks. Taotleja leiab, et kui teda tööle ei lubata, jääb tal saamata sissetulek ning taas võib tekkida raskusi alimentide maksmisega. Vangla direktor tuvastab, et esimese viie päeva jooksul on kinnipeetav olnud endasse tõmbunud ning masendunud, kuid ei ole pannud toime õigusrikkumisi. Vangla direktor leiab, et kuna on tegemist kinnise vanglaga, siis ei saa ta anda luba töötamiseks väljaspool vanglat, sest seda saab teha ainult avavangla korral. Kas vangla direktor saab vangistusseaduse § 22 ja § 41 kohaselt anda loa töötamiseks väljaspool vanglat?

3. 09.detsembril 2005.a soovib kinnipeetav Maarika Kask saata kirja oma alaealisele lapsele. Ta esitab avatud ümbrikus kirja vanglatöötajale, kes loeb kirja läbi ning leiab, et kirja sisu ei soodusta lapse arengut ning ei vasta lapse huvidele. Seetõttu keeldub vangla kirja välja saatmast. Kas vangistusseaduse § 28 ja 29 kohaselt võis vangla keelduda kirja välja saatmast?

1. 04.juulil 2004.a soovib kinnipeetav Aleksei Krõlov saata kirja Vabariigi Presidendile. Ta annab kirja avatud ümbrikus Tartu vangla vangivalvurile. Vangivalvur tutvub kirja sisuga kinnipeetava juuresolekul. Vangivalvur leiab, et kirjavigadega ja nii halva lauseehitusega ning sisult vanglat laimava kirja saatmine Vabariigi Presidendile ei ole kohane. Vangivalvur kannab sellest ette vangla direktorile, kes otsustab kirja mitte välja saata. Kas vangistusseaduse § 28 ja 29 kohaselt võis vangivalvur tutvuda kirja sisuga?

2. 20.oktoobril 2004.a esitas kinnipeetav Marek Soots Tartu vangla vangivalvurile avatud ümbrikus kirja Tartu Linnavalitsusele. Kiri oli kokku 34 leheküljel käsitsi kirjutatud ning selles käsitleti kriitilises toonis Tartu vangla olukorda ja kinnipeetavate suhtes toimepandavaid õigusrikkumisi. Vangivalvur ei tutvunud kirja sisuga, kuid kontrollis, kas kirja ümbrikus ei ole keelatud esemeid ning kaalus kirja üle. Vangivalvur leidis, et kiri ei vasta kaalu poolest sisekorraeeskirja tingimustele (justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" § 461) ning keeldus kirja välja saatmast. Kas vangistusseaduse § 28 ja § 29 kohaselt võis vangla keelduda kirja välja saatmast?

3. Meelis Luisk'i on karistatud Jõhvi Maakohtu 22.septembri 2004.a otsusega kriminaalasjas 1-2-1-323/2004 autori isiklike õiguste rikkumise eest karistusseadustiku § 219 järgi reaalse vabaduskaotusega 6 kuud. Kohtuotsuse peale esitati apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning kaebust hakatakse arutama 2005.a alguses. Meelis Luisk'i ei olnud võetud kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahi alla. Oktoobri alguses selgub, et Meelis Luisk'i tööandjal tuleb mõnekuine töömahu vähenemine ning ta on nõus poolte kokkuleppel peatama töölepingu 6 kuuks. 08.oktoobril 2004.a ilmub Meelis Luisk Tartu vanglasse, esitab enda isikut tõendava dokumendi ning Jõhvi Maakohtu otsuse ning palub ennast vanglasse vastu võtta. Kas Tartu vangla saab vangistusseaduse § 13 ja § 14 alusel Meelis Luisk'i vanglasse vastu võtta?