Allikaloend
Kirjandus
-
- Mikiver, M. ja Põllumäe, S. (2003) Sissejuhatus õigusesse. – Tallinn: SKA;
- Kiris, A. jt
(2007) Õigusõpetus.– Tallinn: Külim.
- Anepaio, T. jt
(2004) Sissejuhatus õigusteadusesse. – Tallinn: Juura, Õigusteabe AS;
- Narits, R. (2002) Õiguse entsüklopeedia. – Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.
- Raska, E.
(2004) Õiguse apoloogia. – Tallinn: OÜ Fontes Kirjastus;
- Liventaal, J. (1999) Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. – Tallinn: SKA.
- Mikiver, M. ja Põllumäe, S. (2003) Sissejuhatus õigusesse. – Tallinn: SKA;
-
- RKHK 3-3-1-69-06
ja 3-3-1-67-06,
leidis ….
- RKHK 17.05.1999 asjas nr
3-3-1-21-99,
leidis: "Mõiste "ettevõtlusega seotud kulu" on
määratlemata õigusmõiste, mille tõlgendamise ja rakendamine
on kohtu poolt kontrollitav."
- RKHK 18.10.1999 asjas nr
3-3-1-32-99
leidis: "Mõiste "oma ettevõtluses kasutatavad kaubad
ja teenused" on määratlemata õigusmõiste, selle sisu on
määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga."
- RKHK 19.01.2001 asjas nr
3-3-1-59-00
leidis: "Määratlemata mõistete nagu mõjuvad põhjused sisustamine
ei tohi olla meelevaldne. Kohus peab määruses selgitama miks
ei peeta tähtaja ennistamise taotluses toodud põhjuseid mõjuvaks."
- RKHK 06.11.2002 asjas nr
3-3-1-62-02
leidis: "Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima
diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest.
Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning
faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon.
Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on
diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid
ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt."
- RKHK 11.11.2002 asjas nr
3-3-1-49-02
leidis: "Diskretsiooni kohaldamine juhtudel, kui seadus
selle ette näeb, pole mitte üksnes administratsiooni õigus,
vaid ka kohustus. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse
otsuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Põhjendatud
peab olema ka kaalutlusotsus, millega elamisluba pikendatakse
lühemaks perioodiks kui viis aastat. [--] Kui õiguslik regulatsioon
ja faktilised asjaolud on uue, isikule negatiivse otsuse tegemisel
samad kui eelmise, isikule positiivse otsustuse tegemisel, siis
on uus otsus käsitatav diskretsiooniõiguse kuritarvitamisena.
Isikut ei saa elamisloa andmise otsustamisel
ühesuguste asjaolude puhul erinevatel ajahetkedel kohelda erinevalt."
- RKHK 10.03.2005 asjas nr
3-3-1-77-04
leidis: "Haldusorgan on kohustatud veenma adressaate, teisi
menetlusosalisi ja kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse
õigsuses. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga tekitatud
kahju on võimalik hüvitada, kui kaalutlusviga on viinud õigusvastase
haldusakti andmisele. Haldusorgan peab eeskätt tõendama, et
ka kaalutlusvea puudumise korral oleksid isiku jaoks kaasnenud
sama koormavad tagajärjed."
- RKHK 14.12.2007 asjas nr
3-3-1-89-07
leidis, et "ei saanud distsiplinaarkaristuse
määramise tähtaja sisustamisel lähtuda ATS §-st 87 ja TDVS §
6 lg-st 1, millest tulenevalt ei saa distsiplinaarkaristust
ametnikule või töötajale määrata hiljem kui üks kuu süüteost
teadasaamisest. Need sätted reguleerivad distsiplinaarkaristuse
määramise tähtaega ametnikule ja töötajale, mitte aga distsiplinaarkaristuse
määramist kinnipeetavale. Kolleegiumi hinnangul on ametniku
või töötaja ning kinnipeetava õiguslikud positsioonid niivõrd
erinevad, et kinnipeetava puhul ei ole võimalik analoogia alusel
kohaldada ATS § 87 ning TDVS § 6 lg-t 1. Tegemist
ei ole sarnaseid õigussuhteid reguleerivate õigusnormidega."
- RKTK 03.10.2007 asjas nr
3-2-1-83-07
leidis: " Kolleegium on seisukohal, et õiguse kohaldada
tahtest olenematut ravi andis kohtutele PsAS § 11 lg 2 esimene
lause, mille kohaselt võib tahtest olenematut ravi kohaldada
vaid kohtu määruse alusel. Samuti sätestab
PsAS § 13 lg 2, et isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas
võib kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. Seega oli kohtul
õigus otsustada ka tahtest olenematu ravi kohaldamine ning kolleegiumi
arvates sai seda esialgset õiguskaitset kohaldades teha hagita
menetluse korras (TsMS § 475 lg 2), kohaldades analoogia alusel
isiku kinnisesse asutusse paigutamise sätteid (TsMS §-d 533-543)."
- RKPK 15.12.2005 asjas nr
3-4-1-16-05
leidis: "Kohtu ülesandeks on muu hulgas seaduste tõlgendamine
ja vajadusel ka tekkinud vastuolude ja lünkade ületamine. Igasugune
seaduse ebaselgus ei tähenda tingimata põhiseadusevastasust.
Kolleegium leiab, et seaduse süstemaatilise tõlgendamise abil
on võimalik järeldada seadusandja tahet väikestes kortermajades
ostueesõiguse sätestamiseks (vt otsuse punkte 15-18)."
- RKHK 05.05.2005 asjas nr
3-3-1-12-05
leidis: "Kui eriseaduses on haldusakti teatavakstegemine
jäetud reguleerimata ja selles osas pole ka ette nähtud võimalust
kasutada Haldusmenetluse seadust või on otse sätestatud, et
Haldusmenetluse seadust ei kohaldata, siis tuleb see lünk analoogia
korras täita Haldusmenetluse seaduse asjakohase regulatsiooniga."
- RKHK 3-3-1-69-06
ja 3-3-1-67-06,
leidis ….
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 2.5 License