Pole olemas valmis lahendusi teatud kuritegevusprobleemi lahendamiseks. Iga piirkond peab kuritegevuse ennetamise alal kogemuste saamiseks tehtud tööd dokumenteerima, abinõusid jälgima ja hindama. Nii on ka teistel huvitatutel võimalus dokumenteeritud kogemustest osa saada ja seeläbi vältida negatiivsete tulemustega abinõusid ning ära kasutada või koguni edasi arendada lootustandvaid abinõusid.

PROBLEEMIKESKNE POLITSEITÖÖ/KOOSTÖÖVÕRGUSTIK

Tegeleb politseiga seotud avalikkuse ja kogukonna muredega ning töötab välja tõhusaid lahendusi. Probleemikeskse politseitöö juured on USAst, ent see on levinud paljudesse teistesse riikidesse.

SARA MUDEL

Scanning – probleemide määratlemine ja sõnastamine,

Analysis – analüüs. Toimub andmete kogumine erinevatest allikatest ja nende analüüs,

Response – tegevus. Tegutsemine koos teiste ametkondadega ja elanikega probleemide lahendamiseks,

Assessment – hindamine.

Ennetustöö tõhususe hindamine. Püütakse välja selgitada kas probleemid ennetustöö käigus leevendusid või leidsid lahenduse ja probleemi analüüsimise kolmnurk on politseitöös laialdaselt kasutusel. Suurbritannias asendatakse termin probleemikeskne politseitöö koostöö olulisuse tunnustamiseks sageli terminiga probleemikeskne koostöövõrgustik.

 

KURITEO KOLMNURK

Kuriteosündmuse mustri analüüs toimumiskoha, kurjategija ja ohvri tunnuste alusel. Eesmärgiks on kirja panna kõik toimumiskoha, kurjategija ja ohvriga seotud tunnused, veel tähtsam on kindlaks teha mustriga seotud tunnused, eriti potentsiaalsed sekkumise objektid.

 

PROBLEEMI ANALÜÜSI KOLMNURK

Ainus erisus kuriteo kolmnurgast on see, et probleemi analüüsi kolmnurka saab kasutada ka muude kui kuriteoprobleemide puhul, kuigi siis pole mõisted „kurjategija“ ja „ohver“ päris täpsed. Võidakse kasutada termineid „helistaja“ ja „probleemiallikas“. Probleemi analüüsimise kolmnurk loodi probleemikeskse politseitöö tarbeks, ent seda on palju laiemalt kasutama hakatud.

 

EKBLOMI 5 I MUDEL – rida meetmeid, andmaks edasi kuriteo ennetamise või vähendamise olulisi elemente: luure, sekkumine, elluviimine, kaasamine ja mõju.

Luure – järgmise info kogumine ja analüüs: kuri- ja väärteoprobleemide ning nende tagajärgede kohta, kurjategijate ja nende tegutsemisviisi kohta, kuriteopõhjuste ja (pikemaajalise, arengut mõjutava ennetamise korral) laste hilisema kriminaalsusega seotud tegurite – riski- ja kaitsetegurite – kohta.

Sekkumine – nende põhjuste tõkestamine, lõhustamine või nõrgendamine. Sekkumine peab katma kogu valdkonna: nii ennetamise tsiviilmeetmed kui traditsioonilise õigus-/korrakaitsesüsteemi tegevus, käsitletakse nii olustikulisi kui kurjategijale suunatud põhjusi, põhjustega tegeldakse eri tasanditel – kuriteosündmuste vahetud „molekulaarsed” põhjused, kõrgema tasandi põhjused kogukondades, võrgustikes, turgudel ja kriminaalses karjääris ning kaugemad „juba toimunud” põhjused, mis mõjutasid varase lapseea riski- ja kaitsetegureid.

Elluviimine – sekkumispõhimõtete muutmine praktilisteks meetoditeks, mis on: kohandatud probleemi ja taustaga, suunatud kurjategijatele, ohvritele, hoonetele, kohtadele ja toodetele kas individuaalselt või kollektiivselt, planeeritud, juhitud, organiseeritud ja suunatud, seiratud ja jälgitud kvaliteedinõudeid, koos inim- ja rahaliste sisendite, väljundite ja vahetulemuste dokumenteerimisega, hinnatud eetika seisukohalt.

Kaasamine – teiste asutuste, firmade ja indiviidide mobiliseerimine täitmaks nende osa sekkumises või tegutsemaks koostöövõrgustikes, kuna kuriteoennetajad peavad sageli töötama pigem teiste kaudu või nendega koos, sekkudes kuriteopõhjustesse kaudselt. Mõlemal juhul täpsustatakse: kes on kaasatud, milliseid üldisi rolle või spetsiifilisi ülesandeid nad täidavad, kuidas neid ärgitatakse, motiveeritakse, võimustatakse või suunatakse (nt kampaaniad avalikkusele, rahalised ergutused), kuidas kogukonnas luuakse toetav õhkkond ja kuidas vähendatakse vaenulikkust.

Mõju hindamise iseloom (kes ja kuidas projekti hindas; kas hindamine oli usaldusväärne, süstemaatiline ja sõltumatu; mis laadi hindamisplaani kasutati), mõju tulemused (mis ja kuidas toimis), tasuvus, kuriteoprobleemi lahendatuse ulatus, elluviimise ja mõju ajakava, protsessi hindamine (millised probleemid/kompromissid ilmnesid elluviimise käigus, kuidas neid kõigis etappides lahendati), korratavus (millised tausttingimused ja infrastruktuur on kasulikud või vajalikud kõigis 5 I etapis, et projekti – või selle teatud elemente – edukalt korrata), õpitu – nii positiivsed kui negatiivsed kogemused (mida teha, mida mitte teha).