Kuritegevuse ennetamine

Kuritegevuse ennetamist võib defineerida kui abinõude rakendamist, mis lühema või pikema aja jooksul viivad kuritegude arvu vähenemiseni, kuna indiviidi valmidus kuritegusid toime panna väheneb või situatsioonid, mis aitavad kaasa indiviidi motivatsioonile kuritegu toime panna, vähenevad. Kriminaalpreventsioon - see on abinõud eesmärgiga:

• takistada kuritegusid, mida varem pole esinenud, et neil poleks võimalust areneda; • vähendada ja võimalusel likvideerida olemasolev kuritegevus;

• takistada laste ja noorte kuritegelikule teele sattumist;

• vilunud kurjategijate kuritegelikult teelt ärasaamine;

• muuta füüsilist keskkonda nii, et potentsiaalsete kurjategijate motivatsioon kuritegu toime panna väheneks;

• muuta ahvatlevad objektid potentsiaalsetele kurjategijatele vähem atraktiivseks; • vähendada inimeste hirmu langeda kuritegevuse ohvriks;

• teavitada inimesi kodaniku vastutusest kaasa aidata kuritegevuse vähendamisele.

Kuritegu pannakse sageli toime ühe inimese poolt teise inimese või kellelegi teisele kuuluva objekti vastu olukorras, kus puudub järelvalve. Kuritegevuse ennetamise abinõud võivad seega olla suunatud kurjategijale, kuriteo ohvrile või situatsioonile, mis lihtsustab kuriteo läbiviimist. Tavaliselt jagatakse kuritegevuse ennetamise abinõud sotsiaalseteks ja situatsioonilisteks.

Sotsiaalne kriminaalpreventsioon on muuhulgas suunatud kuritegusid põhjustavatele faktoritele, nagu näiteks kurjategija madal enesekontroll ja nõrgad sidemed seaduskuuleka ühiskonnaga. Sotsiaalne kriminaalpreventsioon on suunatud ka nendele ühiskonna oludele, mis põhjustavad aja jooksul kuritegevuse tõusu, nagu näiteks paljud sotsiaalsed probleemid.

Situatsioonilise kriminaalpreventsiooni eesmärgiks on vähendada potentsiaalse kurjategija motivatsiooni kuritegu toime panna, tehes objekti raskemini ligipääsetavaks või vähendades seda kasumit, mis ta varastatud kaubaga saaks, või suurendades vahelejäämise riski.

Kuritegevuse ennetamist liigitatakse ka primaarseks, sekundaarseks ja tertsiaarseks preventsiooniks.

Primaarne preventsioon hõlmab abinõusid, mille eesmärgiks on takistada lihtsamat tüüpi kuritegusid enne nende toimepanemist. Primaarsed abinõud on tihti suunatud kogu elanikkonnale eesmärgiga vähendada üldist kuritegevuse taset ühiskonnas. Näiteks võib tuua rahva sotsiaal-majanduslike tingimuste üldise paranemise, mis peaks kaudselt mõjutama ka kuritegevuse taset.

Sekundaarne preventsioon hõlmab abinõusid, mida kasutatakse siis, kui tekib kahtlus, et teatud isikud on potentsiaalsed kurjategijad või ohvrid. Samuti politsei tegevuse aktiviseerimine teatud kuriteguderohketel perioodidel (”Jõulurahu”, massiüritused jms)

Tertsiaarne preventsioon on abinõud kurjategijate korduvkuritegude ennetamiseks (nt kriminaalhoolduse kohaldamise abil).

Tabel kajastab Brantinghami ja Fausti kriminaalpreventsiooni tüpoloogiat

Tegevuse rühm	Esmatasandi preventsioon	Teise tasandi preventsioon	Kolmanda tasandi preventsioon
*Millega tegeleb*	elurajooni planeering ja muud üldist turvalisust mõjutavad aspektid	Isikute mõjutamine	Individuaalne lähenemine
*Kellega tegeleb*	Kogu rahvastik	potentsiaalsed õigusrikkujad	Õigusrikkumisi toimepannud isikud
*Eesmärk*	Üldisi elutingimusi parandades vähendada kuritegevust soodustavate tegurite mõju	Vähendada õigusrikkumiste toimepanemist	Rehabiliteerida või ümber kasvatada või vajadusel ühiskonnast isoleerida

Õigussüsteemil on piiratud võimalused kuritegevuse takistamiseks. Seepärast tuleks kaasata jõudusid väljaspool õigussüsteemi, mis suudaksid kuritegevust mõjutada. Sellised jõud on sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuasutused, haridusasutused, mittetulundusühingud, eraettevõtted jne. Erinevate partnerite osalus kuritegevusevastases võitluses eeldab organiseeritud ja sihipärast tööd. Kuritegevus võib erineda riigi erinevate osade kui ka ühe ja sama linna erinevate linnaosade vahel.

Kuritegevuse ennetamine on kõige tõhusam kohalikul tasandil ning eeldab probleemile orienteeritud lähenemist.