Küsitluse kvaliteet ja resultaadid sõltuvad olulisel määral sellest, kui hästi on küsitlusleht koostatud, kui järjekindlalt on kinni peetud nendest põhimõtetest, millele see peab vastama. Esile võib tõsta järgmisi reegleid:

1.      Ankeeti tuleb võtta ainult need küsimused, mille vastused annavad just nimelt seda informatsiooni, mis on vajalik uuringu põhiülesannete lahendamiseks ja millist ei ole võimalik saada muul viisil, kui ainult küsitlusega.

2.      Küsimuste formuleering peab olema arusaadav respondendile ning vastama tema teadmistele ja haridustasemele.

3.      Küsimused peavad olema formuleeritud nii, et vastajad põhimõtteliselt saavad neile vastata.

4.      Ankeedis ei tohi olla küsimusi, mis tekitaksid vastumeelsust koostööks uurijaga ja soovi anda tõele mittevastavat informatsiooni.

5.      Küsimuste järjestus ja organisatsioon peab olema allutatud eesmärgile saada uuringu eesmärkide aspektist kõige vajalikumat informatsiooni.

ANKEEDI ÜLESEHITUS

Tavaliselt võime ankeedi üldises kompositsioonis eristada kolme osa:

1.      Sissejuhatus

2.      Põhiosa

3.      Demograafiline osa

Ankeedi sissejuhatus kujutab endast pöördumist vastaja poole, kus a) selgitatakse, missugune organisatsioon või teadusasutus küsitlust läbi viib; b) selgitatakse lihtsalt ja selgelt uuringu eesmärki ja seda, kuidas andmeid edaspidi kasutatakse; c) toonitatakse respondendi tähtsust läbiviidavad uuringus; d) garanteeritakse vastuste anonüümsus; e) antakse täpsed juhised ankeedi täitmiseks ja tagastamiseks küsitlejale.

Ankeedi põhiosas esitatakse küsimused vastavalt uurimisülesannetele ja hüpoteesidele. See ankeediosa on kõige mahukam ja sisult kõige keerulisem. Seepärast peab selle liigendama alaosadeks või küsimusteplokkideks. Viimaseid moodustades peab arvestama nii uuritava teema sisemist loogikat kui respondendi psüühika võimalikke iseärasusi.

Ankeedi demograafilises osas esitatakse respondendi objektiivse staatuse ja positsiooni kohta käivad küsimused