Pärast seda, kui ankeet on koostatud, on soovitav viia läbi proovküsitlus, et selgitada välja ankeedi kvaliteet. Niisuguse küsitluse käigus on võimalik kontrollida üksikute küsimuste arusaadavust ja õigsust. Samuti on võimalik uurida, kui väsitav ja aeganõudev ankeedi täitmine on. Tihtipeale aitab prooviküsitlus välja selgitada liigsed, samuti puuduvad küsimused. Prooviküsitlus viiakse tavaliselt läbi individuaalse intervjuu vormis ja selleks kogutakse kokku teatav hulk respondente kogumist, kus hiljem viiakse läbi massküsitlus.

Ameerika sotsioloogid V. Good ja P. Hatt on pikaajaliste praktiliste kogemuste analüüsimisel jõudnud järeldusele, et ankeetide koostamisel esinevad tüüpvead on:

1.      Vastustes puudub sisemine kord - küsimuste formuleerimisel kasutatud mõisted ei ole valitud kõige paremini, on rasked ja respondendile arusaamatud.

2.      Vastused „kas kõik või mitte midagi". Kui eranditult kõik vastajad mingile küsimusele vastates ilmutavad hämmastavat ühenäolisust ilma pisimagi kõrvalekaldeta, on ühenäolisus tingitud stereotüübist. Teatav küsimuse formuleering kutsub esile stereotüüpse vastuse ja sel juhul on vaja see ümber formuleerida.

3.      Suur hulk vastuseid „ei tea" või „ei saa aru" näitab, et küsimused on halvasti formuleeritud või liiga ebamäärased, laialivalguvad või rasked.

4.      Suur hulk kohatuid kommentaare räägib samuti küsimuste halvast formuleeringust või alternatiivide loetelu puudulikkusest.

5.      Vastamisest keeldumiste suur protsent võib tähendada, et halvasti on koostatud ankeedi sissejuhatav osa, ei ole selged täitmise reeglid, garanteerimata on anonüümsus, eesmärk jääb ebaselgeks. Samuti võib see rääkida küsitleja halvast tehnilisest ettevalmistusest ja ankeedi kompositsioonilistest puudustest.

6.      Vastuste olulised kõikumised seoses küsimuste järjekorra või vastus-alternatiivide järjekorra muutumisega. Informatsiooni usaldusväärsuse tõstmiseks on soovitav muuta küsimuste ja vastusalternatiivide järjekorda küsitletavate erinevates alagruppides