Vahistatul on õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub VSKE-s sätestatud korras. Telefoni kasutamine toimub vahistatu kulul (VangS § 96 lg 1 ja 2). KrMS § 1431 lg 1 p 3 kohaselt võib prokuratuur, kohus või menetleja määrusega piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava telefoni kasutamise õigust. VSKE § 52 lg 4 ja 5 kohaselt paigutatakse prokuratuuri või kohtu määrus piirata telefoni kasutamist vahistatu isiklikku toimikusse ning sellest antakse teada asjaomastele vanglatöötajatele.

Vahistatu ja kinnipeetava telefoni kasutamise eeldused on osaliselt kattuvad. Seetõttu ei ole vajalik neid kõiki siinkohal üle korrata, piisab ainult nende nimetamisest. Vahistatu helistamise eeldusteks on: 1) kasutatav telefon ei ole mobiiltelefon; 2) telefoni kasutamiseks on tehnilised tingimused; 3) vahistatu kannab telefoni kasutamise kulud ja 4) vahistatule ei ole menetleja poolt määratud telefoni kasutamise piirangut. Nagu märgata, on eeldused 1-3 samad, mis kinnipeetava puhul. Nende kohta vaata täpsemini eespoolt.

Viimati nimetatud eeldus, mille kohaselt on vahistatul õigus telefoni kasutada üksnes juhul, kui tema suhtes ei ole kohaldatud telefoni kasutamise piirangut või täielikku keeldu, vajab lähemat selgitamist. Siinkohal on vajalik märkida, et vastavat piirangut võib kehtestada ka kinnipeetava suhtes, eeldusel, et kinnipeetav on kahtlustatava või süüdistatava staatuses, kuid kuna selliseid juhtumeid esineb harvemini kui vahistatule kehtestatud piiranguid, on ülevaatlikkuse ja selguse huvides parem, kui vastava eelduse selgitus tuua just vahistatu telefoni kasutamise eelduste selgituste juures.

KrMS § 1431 lg 1 p 2 kohaselt võib menetleja juhul, kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava telefoni kasutamise õigust. Vanglareeglistiku p 24.3 kohaselt peab siseriiklik õigus kindlaks määrama riiklikud ja rahvusvahelised organid, kellega suhtlemist ei tohi piirata. Nii sätestatakse KrMS § 1431 lg 4, et piirang ei laiene telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.

Antud õpiobjekti raames ei huvita meid antud piirangu või keelu kohaldamise alused. Piirangu kohaldamise võimalused järgmised:

• vahistatule on kohaldatud täielikku telefoni kasutamise keeldu. Vahistatule, kelle suhtes on rakendatud täielikku keeldu, ei tohi lubada telefoni kasutamist helistamiseks mujale kui riigiasutustesse, kohalikesse omavalitsustesse ja nende ametiisikutele või kaitsjale.

• vahistatule kohaldatakse piirangut osaliselt. Piirangu kehtestamise määruses on märgitud numbrid, millele on vahistatul keelatud helistada. Piirang ei kehti suhtlemisele riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.

• piirangus on märgitud numbrid, millele vahistatul on lubatud helistada. Muudele numbritele ei ole vahistatul lubatud helistada. Mõistagi ei ole võimalik määrusesse märkida kõikide riigiasutuste, kohalike omavalitsuste või nende ametiisikute numbreid, samuti ei pruugi menetleja teada kaitsja numbrit ning ka see võib olla jäänud määrusesse märkimata. Siiski tuleb vahistatule vastavatele isikutele helistamist võimaldada.