Seekord on õigusnormide hulgas terve rida seliseid norme, mida hetkel vaja ei lähe et küsimusele vastust leida. NB! Isegi, kui norme on palju, ärge kalduge teemast kõrvale, vaid püsige antud küsimuse piires - meil on vaja leida, et kas piirivalvur või Malle kinni pidada isiku tuvastamiseks. Kõik muu (milliseid toiminguid selleks teha jnejne) ei vaja selle kaasuse lahendamisel analüüsimist.

Alltoodud tekstis on jämedamalt ja punaselt toodud see osa, mille olen (peale faktidega tutvumist) esialgu välja selekteerinud ja mis võiks mul aidata kaasust lahendada.

 

Isikut tõendavate dokumentide seadus
6. peatükk: EESTI KODANIKU REISIDOKUMENDID
§ 21 lg 1: Eesti kodaniku pass antakse Eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks.

§ 22. Diplomaatiline pass /.../§ 23. Meremehe teenistusraamat /.../

 

 

Riigipiiri seadus
§ 11¹. Dokumendikohustus riigipiiri ületamisel

(1) Eestist lahkudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument. Eestisse saabudes riigipiiri ületaval Eesti kodanikul peab olema reisidokument.

(1¹) Eesti kodanikul, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul on lubatud riigipiiri, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks, ületada Eesti Vabariigi poolt väljaantud kehtiva isikutunnistusega.

(2) Eestisse saabudes lubatakse riigipiiri ületada ka Eesti kodanikul, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutavat dokumenti, kui tema isik ja kodakondsus on tõendatud muude dokumentide alusel.

Seega ütlevad antud normid meile:

*isikul peab olema riigipiiri ületamiseks reisidokument.

*millised on reisidokumendid

*kui Eesti kodanik saabub Eestisse ja tal puudub vastav dokument, lubatakse ta Eestisse, KUI tema isik on teisiti tuvastatav.

Kõige olulisem on säte, mis sätestab Eesti kodaniku õiguse ületada Eestisse saabumise riigipiir ka siis, kui tal reisidokumenti ei ole. See on säte, mis printsiibis peaks ütlema, kas ka malle suhtes selline õigus võiks kehtida ning kuidas tuleks edasi toimida. Vaatame seda sätet lähemalt.

Lahkame normi: tegu on täieliku õigusnormiga, mis annab isikule teatud õigustuse. sellele korrespondeerub riigipoolne kohustus võimaldada isikul seda õigust realiseerida. Täieliku õigusnormi faktiline koosseis on hallil taustal ning selleks, et otsustada, kas isik saab kollasel taustal toodud õigust realiseerida, tuleb lahata faktiline koosseis, leida selle tähendus. Antud normi faktiline koosseis on keeruline - isiku suhtes tuleb tuvastada terve loetelu aspekte, mis tema puhul peavad esinema. Norm ei rakendu vaid ühe elemendi tuvastamisel.

Nüüd on meile selge faktilise koosseisu tähendus, seega saame asuda seda võrdlema elulise juhtumiga!