Töösegu valmistamiseks varem kasutamata või pikka aega kasutamata Mikrosiliga tuleb veenduda, et segatavad komponendid oleks töökorras. Kasutamiskõlbmatuks muutunud pasta ja kõvendit jälge ei kanta. Et veenduda „Mikrosili" kasutamiskõlblikkuses valmistatakse prooviks väheses koguses töösegu. Kui tuubist pigistamisel eraldub ühtlane pasta, ja kõvendi eraldub tuubist takistusteta (ei ole muutunud liig tahkeks) võib eeldada, et segu on võimalik kasutada, kuid selle kontrollimiseks tehakse kontrollsegu. Kui kontrollsegu õigeaegselt kalgendub, siis võib töösegu valmistada ka fikseeritava jälje jaoks.

1. Pasta ja katalüsaatori tuubist pigistatakse segamisalusele kõrvuti ühepikkuselt mõlemat komponenti (kogus sõltub vajadusest, näit. ühe sõrmejälje fikseerimisest piisab 1 cm pikkusest pigistatud kogusest).
Segamisaluseks sobib fotopaber, tõmmiste fikseerimiseks kasutatav jäljekaart või muust materjalist sobivates mõõtudes siledapinnaline alus.

Peale pasta väljapigistamist tööalusele, suletakse tuubid korralikult korgiga, eriti tähtis on see kõvendi e. katalüsaatori juures, vältimaks viimase tahkeks muutumist.

2. Massi ja kõvendit segatakse spaatliga vmt, mis võimaldab kogu massi koguda segamisaluse äärtest keskele hunnikusse, misjärel mass spaatlivajutusega taas laiali levitatakse. Nii tehakse korduvalt (vähemalt 5 korda, maks. 1 min jooksul), et ained omavahel põhjalikult seguneksid. Segu objektile kandmine, süvendjälje täitmine või pindjälje katmine peab toimuma samuti 1 min jooksul.

Juhul kui mass on pisutki hakanud sitkeks tõmbuma, ei või seda panna jälje sisse, vaid tuleb segada uus kogus.

3. Enne valu valamist murdmisriista või tööriista jälge puhastatakse ettevaatlikult jälg võõrosistest (tolm, murdmise käigus eraldunud lahtised metalli või puidutükid jne). Jälje puhastamiseks võime kasutada petroolbensiini (NB! ei sobi vedelikku imavatele pindadele), puidust tikke, hambaharja. Puhastamine peab toimuma selliselt, et jälge ei kahjustataks.

4. Süvendjälge levitatakse mass hoolikalt, alustades madalamast servast samas jälgides, et massi ja jäljestatud pinna vahele ei jääks nn õhumulle. Eriti täpselt peab massi suruma süvendjälje sügavaimasse kohta, mis enamasti on tööriista tipu kõige eenduvaima ja seega ka enim üksikasju sisaldava koha poolt tekitatud. Pindjäljest tõmmise tegemisel alustatakse jäljele massi kandmist jälje ühest servast liikudes ühesuunaliselt (nii väldime soovimatuid õhumulle tõmmises). Peale massi kandmist pindjäljele on soovitav katta jälg sobivas suuruses papitükiga ning asetada tõmmise peale raskus (jäljend jääb papitüki külge, sellega saavutame tõmmisele sileda tagapinna, tagapinnale on võimalik kanda vajaminevad sündmuse andmed). Massi kiht võiks olla tõmmisel 2- 4 mm. Murdmisriista süvendjäljest tehtud jäljendi paksus sõltub jälje sügavusest.

Vertikaalsel pinnal oleva jälje täitmiseks Mikrosili seguga on soovitav segu süvendjäljest väljavalgumise vältimiseks katta jälg tekstiilitükiga (vedel mass ei püsi jäljes), selleks:

• Täidame jälje Mikrosilseguga (sügava süvendjälje täitmiseks on soovitatav kanda jälje põhja Mikrosilmass süstlaga. Spaatliga kandes võib segu alla jääda õhupadi, mis takistab jälje tipu kujunemist) Pindjälje puhul katame jälje õhukese massikihtiga (~2 mm);

• lõikame sobivas suuruses tekstiilitüki ja katame mikrosiliga (~ 1mm);

• surume mõlemad pooled kokku, kasutades ühendamisel siledapinnalist tasandamis/ühendamisvahendit nt klaasi-, pappi-, või vms vahendit, mis on jäljele sobiva suurusega;

• ühendame aluspinnaga, kasutades teipi vms.

5. Peale kalgendumisprotsessi eemaldatakse jäljend või tõmmis objektilt võttes kinni selle ühest äärest ja rebitakse ettevaatlikult aluspinnalt. Tavaliselt toimub eraldumine väga kergesti. Talletus on väga elastne ja painutatav, vajutamisel või painutamisel taastub selle endine kuju.