Võrdluseks Eesti siseturvalisuse strateegiale toome Soome vastava dokumendi, milleks on Soome Siseministeeriumi poolt 2008. aastal avaldatud Siseturvalisuse kava (Sisäisen turvallisuuden ohjelma, edaspidi Kava). Kava näol on tegemist valitsuse põhimõttelise otsusega, milles on seatud siseturvalisuse arengu raskuspunktid, eesmärgid ja abinõud.

Dokumendiga on võimalik tutvuda võrgulehel:  http://www.intermin.fi/intermin/hankkeet/turva/home.nsf/files/162008/$file/162008.pdf

Kava  peaeesmärk on, et Soome oleks aastaks 2015. Euroopa turvalisem maa. Selle saavutamiseks kavandatud tegevused peavad olema saavutatud samuti  2015. aastaks. Märkimist väärib, et kava ettevalmistamisel osalesid seitse erinevat ekspertrühma. Ekspertrühmade koostatud lõppraportitega on võimalik tutvuda võrgulehel: http://www.intermin.fi/sisainenturvallisuus  

Kava sisust nähtub selgelt, et Soome peab siseturvalisuse valdkonnas väga oluliseks just eri ametkondade koostööd. Kavas on antud siseturvalisuse kohta järgmine definitsioon: Hea siseturvalisus saab alguse mitmete eritegijate koosmõjust. Turvalisust soodustavad turvaline kodu-, elu- ja töökeskkond, toimivad põhiteenused, hästi korraldatud liikluskeskkond, abi olemasolu, kui seda vajatakse ja kindlus selles, et kurjategudes süüdimõistetud võetakse vastutusele. Siseturvalisuse osa moodustab ka valmistumine suurõnnetusteks ja tavaolukorras esile kerkida võivateks häireteks (autori tõlge ).
http://www.intermin.fi/intermin/hankkeet/turva/home.nsf/files/162008/$file/162008.pdf

Eraldi märgiks ära, et tegevuskavas on väga oluliseks peetud piirkondlike turvakavade edasiarendamist, kavas on märgitud, et just läbi piirkondlike tegevuste nähakse head võimalust vähendada õnnetusjuhtumeid, kuritegude ja avaliku korra rikkumiste määra ja lisada turvatunnet. Piirkondlike turvaplaane juhivad omavalitsuste juhid koos piirkondlike politseiüksuste ja päästeüksuste juhtidega. Koostöös osalevad veel lisaks ametnikele ka ettevõtted ja vabaühendused.

Eelnevale kommentaariks, et otsus piirkondlike turvakavade vajalikkuse kohta tehti Soomes juba 1999. aastal, selleks ajaks olid ka esimesed sellesisulised dokumendid juba olemas. Aastaks 2001 oli aga juba valminud 228 paikkondliku turvakava (Turvallisuussuunnitelmat 2001 Arviointiraportti Sisäasiainministeriö Poliisiosaston julkaisu 6/2002)

Sidusrühmade koostöö kuulub Soomes ennetustöö strateegiasse alates aastast 1987. Lähipolitseiprogrammi osana toimub sidusrühma koostöö ja kuritegevusevastases võitluses vastutuse jagamine 1990date aastate keskpaigast (ibid).

Soome kogukondliku politseitöö strateegiadokument „Community Policing strategy... 2007" toob peamiste kogukondliku politseitöö põhimõtetena: orienteeritus elanikele (politsei juhtimistavade ja organisatsiooni arendus), turvalisuse planeerimine (koostöö, info, ILP), süüteo- ja õiguserikkumiste ennetus (sh vägivalla ennetamine), kvaliteet ja tõhusus (efficiency). Uuema aja strateegilised eesmärgid on: tagada turvalisus (sh turvatunne), vähendada õiguserikkumisi, parandada politsei kohalolekut ja tegevussihti, osaleda turvaplaneeringutes ja arendada koostööd, COP praktiline rakendamine. Kogukondliku politseitöö tulevikueesmärgid on: ILP (intelligence-led policing), info operatiivne ja strateegiline analüüs, politsei kohalviibimise (presence) suurendamine, koostöövõrgustikud, protsessijuhtimise (performance management system) süsteem: võtmeprotsessid, hindamisprotsess, indikaatorid, turvalisuseuuring (security survey), statistika, politseihariduse arendamine.