Näide 1 Eesti autokauplus soetab 1 000 euro eest kasutatud auto Eesti eraisikult ja müüb selle ilma ise kasutamata 3 000 euro eest Soome maksukohustuslasele.

Autokauplusel on kaks võimalust seda tehingut deklareerida ja maksustada. Kui ta valib erikorra kasutamise, peaks ta esitama arve 3 000 eurole ja arvel eraldi käibemaksusummat välja ei tooda. Selleks, et maksustatavat väärtust leida, tuleb ostu- ja müügisumma vahest arvutada maksustatav väärtus – 2 000/1,2=1666,66. Käibemaksusumma on sellel juhul 333,34 eurot. Käibedeklaratsioonis läheb seega esimesse lahtrisse 1666,66 ja neljandasse lahtrisse 333,34 eurot. Kui rakendatakse erikorda, tuleb arvele kindlasti märkida ka viide erikorrale, nagu seda nõuab KMS § 37 lg 8 p 7.

Teine võimalus on maksustada seda müüki tavakorras, siis oleks tegemist ühendusesisese käibega. Arve esitatakse 3 000 eurole ja sinna lisatakse 0% käibemaksu. Seega kajastatakse deklaratsiooni kolmandas lahtris 3 000 ja kolm punkt ühes samuti 3 000 ning kolm punk üks ühes 3000 krooni.

Selle näite puhul valib ettevõtja ilmselt teise variandi, sest siis ei teki tal reaalset käibemaksukohustust.

Näide 2

Eesti autokauplus soetab 1 000 euro eest kasutatud auto Eesti eraisikult ja müüb selle ilma ise kasutamata 3 000 euro eest teisele Eesti eraisikule.

Jällegi on kauplusel valida kahe maksustamise võimaluse vahel. Kas kasutada KMS §-41 toodud erikorda või maksustada tavakorras? Kui autokauplus valib eriskeemi, tuleb tal käibemaksuga maksustada ostu- ja müügihinna vahe, mis juba sisaldab käibemaksu. Maksustatava väärtuse leidmiseks tuleb 3 000-1 000=2 000. Et sellest maksustatavat väärtust saada, tuleb 2 000 jagada 1,2. Saadud 1666,66 on maksustatav väärtus, mis läheb esimesse lahtrisse ja 333,34 on käibemaksusumma, mis läheb neljandasse lahtrisse. Kindlasti tuleb arvele panna viide, et rakendatakse erikorda.

Teine võimalus on maksustada seda müüki tavakorras ja lisada kogu müügisummale käibemaks juurde. Seega 3 000 + KM. Deklaratsiooni esimesse lahtrisse läheb 3 000 eurot ja neljandasse lahtrisse 600 eurot.

Näide 3

Eesti autokauplus soetab 1 000 euro eest kasutatud auto Eesti eraisikult, kasutab seda autot ise mingi aja ja müüb selle 3 000 euro eest Soome maksukohustuslasele.

Sellisel juhul, kui kauplus seda autot ka ise kasutab, ei saa KMS §-s 41 toodud eriskeemi kasutada ja kogu müük tuleb tavakorras käibemaksuga maksustada.

Antud näite puhul on see tavaline ühendusesisene käive ja deklaratsioonis tuleb täita lahtrid kolm ja kolm üks ning kolm üks-üks.

Näide 4

Autolammutustöökoda ostab eraisikult vana auto 1 000 euro eest. Lammutab auto laiali ja hakkab seda osade kaupa edasi müüma.

Sisuliselt on tegemist kasutatud kaupade müügiga, aga siinkohal tuleb arvestada, et autode lammutusel tekkinud varuosade puhul pole tegemist kasutatud kaubaga KMS § 41 kohaselt. Kasutatud kaup peab olema kasutatav olemasoleval kujul või pärast parandamist. Siin on aga tegemist osade juppideks lammutamisega. Seega saab autolammutustöökoda lisada auto varuosade müügil kogu summa ulatuses käibemaksu.

Näide 5

Eesti eraisik ostab Eesti maksukohustuslaselt auto 1 000 euro eest. Isik sõidab sellega neli kuud ja müüb selle kauplusse tagasi 900 euro eest. Kauplus müüb selle auto kohe Soome eraisikule 950 euro eest.

Selle näite puhul soovib autor juhtida tähelepanu uue transpordivahendi mõistele. Uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos toimetamisega teise liikmesriiki on alati maksustatud nullmääraga ning käibemaksukohustus tekib uue transpordivahendi soetamisel kõigil teise liikmesriigi isikutel, kaasa arvatud füüsilised isikud.

Vastavalt käibemaksuseaduse § 2 lg 7 on uus transpordivahend:

· veesõiduk pikkusega üle 7,5 meetri, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutuselevõtmisest või mis on sõitnud alla 100 tunni, v.a rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev;

· õhusõiduk stardimassiga üle 1550 kilogrammi, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutuselevõtmisest või mis on lennanud alla 40 tunni, v.a peamiselt rahvusvahelisi lende teostav õhusõiduk;

· maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 cm³ või mootori võimsusega üle 7,2 kW, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutuselevõtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri.

Uus transpordivahend on ainult teatud suuruse või võimsusega veesõiduk, õhusõiduk ja maismaa mootorsõiduk. Uus on transpordivahend, kui ta on võõrandatud enne kolme kuu möödumist (maismaa mootorsõiduki puhul kuus kuud) esmasest kasutuselevõtmisest või mis on läbi sõitnud vähem kui definitsioonis märgitud. Kui ka üks nimetatud kahest tingimusest on täidetud, on tegemist uue transpordivahendiga. Kas transpordivahend on uus või mitte, määratakse müügimomendil, mitte siis, kui see on toimetatud sihtkoha liikmesriiki. Seega, kui transpordivahend oli “uus” müügimomendil ning müük toimus nullmääraga, tuleb ostjal sihtkoha riigis käibemaks tasuda ka juhul, kui käibemaksu tasumise ajaks kumbki tingimus enam täidetud ei ole.

Antud näite puhul on tegemist ikka veel uue transpordivahendiga KMS tähenduses ja seega § 41 toodud eriskeemi rakendada ei saa. Neli kuud sõitnud auto on KMS mõistes ikka veel uus transpordivahend.