Kuidas lahendada kaasust?
Vaata õppefilmi: "Kuidas lahendada kaasust"
Video vaatamiseks vajuta ekraanil!
- Juhis kaasuste lahendamiseks
Esmalt tutvu teo asjaoludega, eeldusel, et kõik asjaolud on tõendatud ning loobu igasugustest fantaseeringutest ja erinevate variantide pakkumisest. Seejärel asu kaasust süsteemselt lahendama ja vormistamisel lähtu skeemist:
1. Õigushüve:
2. Väide:
3. Süüteokoosseis:
• Objektiivne koosseis (formaalne või materiaalne):
• Subjektiivne koosseis:
4. Õigusvastasus:
5. Süü (ka keelueksimus):
6. Järeldus/vastus:
- Kaasus ja selle lahenduskäik
Õigushüve: inimelu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga
Väide: A võis toime panna tapmise katse KarS §de 25 ja 113 alusel
Objektiivne koosseis: Tapmine ei ole lõpuleviidud, kuna ei saabunud B surm. Järelikult võis A toime panna tapmise katse.
Subjektiivne koosseis: KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Järelikult tuleb selgitada välja, kas A-l oli tahe B-d tappa või mitte. A tahtluse hindamisel võivad kõne alla tulla kõik 3 tahtluse vormi. Kavatsetus eeldab, et isik on endale seadnud eesmärgiks teise isiku tapmise. Kahtlane on see, kas “õppetunni andmise” all saab käsitleda tapmise katset kavatsetusega. Pigem võib kõne alla tulla tapmise katse kaudse tahtlusega, st isik peab võimalikuks teise isiku surma saabumist ja möönab seda (KarS § 16 lg 4). Tulistades teist isikut rindkeresse, st eluohtlikku piirkonda, võib öelda, et sellise tegevusega isik möönab mistahes tagajärge, ka surma saabumist. Põhjusliku seose ettenägemine teo ja tagajärje vahel eeldab, et süüdlane pidas kausaalahela kulgu vähemalt üldjoontes ja tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasemel võimalikuks (RKL 3-1-1-116-98).
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Järeldus: A pani toime tapmise katse KarS § 25 ja § 113 alusel.