KAASUSED

1. Varem karistamata Hafiz Najafov (edaspidi HN) ja Bahruz Babajev (edaspidi BB) ostsid senituvastamata tundmatult aasia päritolu mehelt 16 520 tabletti narkootilist ainet, koguväärtusega 1 610 710.- EEKi. Ühiselt ja kooskõlastatult viisid nad narkootilise aine esmalt HNi juurde koju, kus hoidsid seda 2 kuud, seejärel viidi aine BB suvilasse, kus tabletid pakendati minigrip kotikestesse ning hoiti BB suvilasse peidetuna.
Isikud kohtus end süüdi ei tunnista ning nende kaitsjad väidavad, et isikuid ei saa süüdi mõista, kuna tõendamata on nende tegevus müüa suur kogus narkootilist ainet ning saada sellest varalist kasu.
• Analüüsida süüteokoosseisu!
• Tähelepanu pöörata järgmistele mõistetele: eesmärk, kaastäideviimine, suur varaline kasu.

2. Istur Kaske karistati kohtuvälise menetleja poolt selle eest, et tema tagurdas Pirita Selveri parklas otsa Ester Kuusele ja põhjustas talle kehavigastused. IK väidab, et tema otsasõitu ei tundnud ning seetõttu ei saanud ta juhtunule ka koheselt reageerida. Politseile helistas ta hiljem, kui tema tuttav talle telefoni teel juhtunust teatas. IK väidab, et tema pani väärteo toime ettevaatamatusest ning teda ei saa seetõttu vastutusele võtta.
• Analüüsida süüteokoosseisu!
• Tähelepanu pöörata järgmistele mõistetele: väärteo toimepanemine, ettevaatamatus

3. LA ja SV tunnistati süüdi vastavalt KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja KarS § 22 lg 3 - § 200 lg 7 järgi selles, et nemad panid grupis eelneval kokkuleppel toime röövimise, mille käigus LA tõmbas ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu J. P.-lt käest jõuga ära käekoti väärtusega 50 krooni, milles olid märkmik väärtusega 20 krooni, mobiiltelefon Nokia 1101 väärtusega 1200 krooni, kosmeetikatarbed koguväärtusega 200 krooni, J. P. nimele väljastatud EV pass, SEB Ühispanga pangakaart, haigekassakaart ja rahakott väärtusega 200 krooni, milles oli sularaha summas 200 krooni, tekitades J. P.-le varalist kahju kokku 1870 krooni ning põhjustades röövimisega J. P.-le füüsilist valu. LA on varem toime pannud röövimise. Süüdistatav LA ei tunnistanud maakohtus ennast süüdi. Süüdistatav SV ei tunnistanud enda süüd röövimises grupi poolt, väites, et röövimise pani ta toime üksi.
• Analüüsida süüteokoosseisu!
• Tähelepanu pöörata järgmistele mõistetele: grupp, eelnev kokkulepe, kaastäideviimine

4. M. J., S. S., I. S., R. T. ja A. Ä. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 114 p 1 järgi. Süüdistuse kohaselt tungisid nad 12. augustil 2003. a kallale M. P.-le ja peksid ta surnuks. Maaslamavat kannatanut peksti jalgadega kõhtu ja rindkeresse, tema kõhu peale hüpati jalgadega, tema peale visati jalgratas. Pärast peksmist veeti kannatanu poolelioleva ehitise keldrisse ja tema suunas visati veel kivi. Teadvusetu ja alasti kannatanu jäeti keldrisse, kus ta suri saadud vigastustesse.
Maakohtu otsusega tunnistati kohtualused süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 järgi. Karistuseks mõisteti kõigile kohtualustele KarS § 63 lg 1 alusel kuus aastat vangistust. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kellelgi kohtualustest oleks olnud tahtlus kannatanu tappa. Peksmise eesmärgiks oli sundida M. P. nende kodukohast lahkuma. Tõendamist leidis aga raske tervisekahjustuse tahtlik tekitamine, mistõttu kohus kvalifitseeris kohtualuste käitumise KarS § 118 p 1 ja § 117 ideaalkonkurentsina. Kohus märkis, et tema käsutuses olevate tõendite alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kes kohtualustest põhjustas M. P. surma ja kes kui tugevasti kannatanut lõi. Seetõttu asus kohus seisukohale, et kõigi kohtualuste süü kannatanule tekitatud surmavate kehavigastuste tekitamisel on võrdne.
Motiveerides kohtualustele mõistetavat karistust, märkis kohus, et puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Kõiki kohtualuseid iseloomustas süüd kergendava asjaoluna aga puhtsüdamlik kahetsus, kahju hüvitamine ja uurimisasutuse tööle kaasaaitamine. Nad olid kriminaalkorras eelnevalt karistamata, kõik töötasid või õppisid. Kohus märkis, et vaatamata asjaolule, et teo toimepanemise ajal oli kohtualustest täisealine vaid A. H. ja teised vanuses 14-17 aastat, tuleb kõiki karistada võrdselt. Kohus ei pidanud õigeks karistada täisealist rangema karistusega kui alaealisi. Seejuures märkis kohus, et A. H. keelas teisi kohtualuseid, et nad lõpetaksid peksmise, kuid teda ei kuulatud. Kohus ei pidanud õiglaseks kohtualuste karistamist osalise vangistusega. Tegemist oli suure ühiskonnaohtlikkusega teoga, mis väljendas sadistlikku suhtumist inimellu. Seetõttu ei pidanud kohus ka põhjendatuks mõista karistus sanktsiooni alammääras.
• Analüüsida süüteokoosseisu!
• Tähelepanu pöörata järgmistele mõistetele: alaealine, süü, süüvõime, ideaalkonkurents