Piirtulu ja piirkulu
Majandusteoorias eeldatakse üldjuhul, et kõikide firmade eesmärk on kasumi maksimeerimine ehk tulude ja kulude vahe maksimeerimine. Rakendades piirprintsiipi, tähendab see seda, et tootmise optimeerimiseks on vaja leida tootmistase, mille korral piirtulud on võrdsed piirkuludega.
Piirkulu – kogukulude muutus tootmismahu suurenemisel ühe ühiku võrra;
Piirtulu – kogutulude muutus müügimahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
Üldjuhul eeldatakse, et piirkulu tootmismahu kasvades kasvab (st et iga tooteühikuga kaasnev täiendav kulu on suurem kui eelmise tooteühikuga kaasnenud täiendav kulu), seda tulenevalt kahanevast piirtootlikkusest (vt allpool oleval joonisel piirkulu graafilist esitust). Nt, kui tootmismaht on hetkel 100 ühikut ning kogukulud 150 000 EUR ning tootmismahu suurendamisel 101 ühikuni suurenevad kogukulud 155 000 EUR-ni, siis piirkulu antud tootmistasemel (st tasemel 101 ühikut) on 5 000 EUR. Kasvav piirkulu kõver väljendab seda, et kui tootmist suurendada tasemeni 102 ühikut, on siin piirkulu juba suurem kui 5 000 EUR, nt 5 500 EUR.
Piirtulu on konstantne ja võrdne müügihinnaga juhul, kui firma saab oma toodangut müüa üksnes ühe kindla hinnaga. Sellist eeldust kasutatakse täieliku konkurentsiga turul, kus firmad on hinnavõtjad ja hinna üle mõju ei oma (vt allpool oleval joonisel rohelist piirtulu kõverat).
Kui firmal on võimalik hinda muuta ja sel moel näiteks suurendada nõudlust oma toodangu järele, on piirtulu muutuv. Seda seetõttu, et hinna langetamine küll võib suurendada nõudlust ja müügikogust, kuid väheneb ka tulu, mida saadakse ühe ühiku kohta (sest hind on madalam). Näiteks kui ettevõte müüb hetkel 10 ühikut hinnaga 5 EUR, on tema kogutulu 50 EUR. Kui ettevõte langetab hinna 4 EUR-le ja suurendab müügikogust seeläbi 15 ühikule, siis on kogutulu 60 EUR ja piirtulu 2 EUR (NB! Piirtulu leitakse ühe ühiku kohta, seega 10/5=2). Edasi, kui langetada hind 3 EUR peale ja eeldada, et nõutav kogus suureneb nüüd 25 ühikule, on kogutulu 75 EUR ja piirtulu 1,5 EUR (olukorda, kus piirtulu pole konstantne, on kujutatud allpool oleval joonisel punase joonega).