Vanglas ei ole tätoveerimine lubatud!

Vangistuse korraldamist reguleerivad õigusaktid (seaduste-määruste tasand) seda küll otsesõnu ei sätesta, kuid tätoveerimine vanglas on otseselt seotud muude keeldudega ja julgeolekuriskidega:

• Tätoveerimiseks kasutavad vahendid (tätoveerimise aparaadid, nõelad, tušš, värvid) on vanglas keelatud esemeteks - niisiis nende omamine on vangidele keelatud.
• Tätoveerimine seab vanglatingimustes ohtu tätoveeritava isiku elu ja tervise (hügieeninõuded, nakatumisoht) - niisiis kinnipeetav on kohustatud viivitamatult sellistest asjaoludest vanglateenistuse ametnikke teavitama

Tätoveerimine vanglas kannab endas varjatud kujul edasi kriminaalsesse subkultuuri kuuluvust.

Veel paarkümmend aastat tagasi kujutati endise NSVL territooriumil vangla tätoveeringutel selgelt ühiskonnavastaseid protestiloosungeid, kurjategija elustiili hüüdlauseid, tema vanglasisest staatust, kuritegelikke kogemusi jne. Tänapäeval see enam nii ei ole, kuid vanglates tätoveerimist harrastatakse endiselt.Pigem on tänapäevaste vanglatätoveeringute näol tegemist "kaunistustega", millega üritavad vangid jäädvustada mälestust vanglas veedetud ajast.

Vanglas tätoveerimise põhjuseid on teadusuuringutes analüüsitud, neist kõige tõenäosem on väide, et vanglas tätoveeritakse end vajadusest näidata oma grupikuuluvust. Vanglas on mehelikkus, mehisus ja riskikäitumine vangikogukonnas aktsepteeritud ja kriminaalse subkultuuri normina hinnatud. Enese tätoveerimine kinnitab seda.

Kuritegelikus subkultuuris algab tätoveerimine juba varases nooruses - tihti näiteks erikoolis olles. Väljakujunemata väärtussüsteem, tung iseseisvusele ja enese maksmapanemisele on olulise tähtsusega isiksuse kujunemisel ja tätoveeringute valikul. Kurjategija otsib oma kohta grupis ja peab paratamatult omaks võtma selles kehtivad normid.

 

Tänapäevased tätoveeringud on seotud kurjategijate psühholoogia muutumisega. See ei tähenda, et minevikus eksisteerinud pildid oleks kadunud täiesti, kuid tätoveerimine vanglas on võtnud uue suuna.

1988 - 89 läbi viidud ankeetküsitlus kinnitas, et vang- arvamusliidrite hulgas vähenes tätoveerimine. Professionaalsed kurjategijad on võtnud eesmärgiks jääda varju ning hoiduda püsivate tätoveeringutega tõmbamast õiguskaitseorganite tähelepanu. Tähelepanuväärne on, et vanasti staatust või väärtushinnanguid (arusaamu) väljendavaid tätoveeringuid on hakatud vanglas eemaldama, sest täiskasvanuna ei soovi kinnipeetav endale enam tähelepanu.

Kinnipidamiskohtades oli (on) enamuses levinud järgmised teemad: meri, sõda, usk, mütoloogia, linnud, putukad, loomad, taimed ja relvad.

 

Tätoveerimise avastamine

Vanglateenistus peab oskama märgata, kui vang on enda kehal muutnud vana tätoveerinut (värskendanud) või enda kehale lisanud uue tätoveeringu. Tätoveeringu olemasolu ja selle kirjeldamine ja fikseerimine võib küll rõõmustada kriminaalpolitseinikke (tätoveering on vaadeldav eritunnusena), kuid vanglateenistus peab vangidele selgitama ja arusaadavaks tegema, et pigem on temale vajalik tätoveeringu eemaldamine. Eksisteerib hulk stereotüüpe ja tätoveeritud isik on kahtlemata vanglast vabanedes näiteks tööturul oluliselt madalama konkurentsireitinguga, kui tätoveerimata isik.

Kui vanglateenistuse eesmärgiks on suunata vangi õiguskuulekusele ja edukamaks toimetulekuks vanglast vabanemisjärgsel perioodil, siis peab ka vang teadvustama, et sageli rumalusest kehale kantud tätoveering võib oluliselt mõjutada tema edasist käekäiku ja ühiskonnaga adapteerumist vanglast vabanenuna. Seepärast on vanglateenistusele oluline vangidel uute tätoveeringute avastamine ja analüüsiks muude tähelepanekute tegemine:

• Kui vanglasse kinnipeetavatele saadetavates kirjades leidub selgeid viiteid pildimaterjalidele, mida tavatsetakse tätoveerida, siis sellistest tähelepanekutest tuleb teavitada vahetuid juhte või vangla julgeolekuametnikke.
• Kui kambriukse vaateava on õhtusel ajal sageli varjatud ja sellest kambrist mõni vang ei käi paar nädalat dušši all, siis tasuks see vang viia läbivaatusele (protseduur sarnaneb täielikule läbiotsimisele)
• Põletikuvastaste ravimite või desinfitseerivate vahendite leidmine kambrist

Kaasaegsetes tätoveerimissalongides on kasutusel abivahendid, mis alandavad värskelt tätoveeringult põletiku ja turse päeva-paariga. Spetsiaalne salv kantakse nahale ja kaetakse kilega - vanglas seda vahendit üldjuhul ei leita. Seega eksisteerib suur oht, et kehale kantud tätoveeringu piirkonnas nahk tursub, võib tekkida veritsev-mädane nahapind, mis vajab juba meditsiinilist sekkumist.

Värske tätoveeringu (sh "vana" tätoveeringu värskendamisel) tunnuseks on tursunud nahk ja verev-punased äärised tätoveeringu kohal. Värskelt tätoveeritud kinnipeetav tuleb toimetada meditsiinilisele ülevaatusele, pildistamisele ja asjakohane on distsiplinaarmenetluse alustamine, et välja selgitada tätoveeriv isik ja põhjused, miks tätoveeritu ei ole vanglat teavitanud vangla julgeolekut ohustavatest asjaoludest.

Harva, kuid siiski on tätoveeringuid vanglaoludes kantud isikule tahtevastaselt. Sellised tätoveeringud tunneb ära kirjutatud sõnumi või pildi põhjal.

 

Täiendavaks lugemiseks soovitab e-kursuse autor lugeda raamatuid:

• Kaasik, R. ...Ma seda õnne
• Haar, R. Roos on varaste lill

Pildigalerii Vene-slaavi kuritegelikest tätoveeringutest

Tänapäevased vanglatätoveeringud, pildid on konfiskeeritud vanglas tätoveerimisega "elatuvalt" vangilt.