Allumiskohustus (ATS § 59 lg 2, § 60 ja § 63)

Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast. Seega peab ametnik tegema oma igapäevast tööd. Teda ei ole vaja igapäevaselt selleks suunata ega talle vastavat korraldust anda. Nt valvur, kelle tööülesannete hulka kuulub kinnipeetavatelt kirjade vastuvõtmine, peab tegema seda igapäevaselt omal algatusel kokkulepitud reeglite järgi ja kokkulepitud ajal. Tema vahetu juht ei pea tulema talle iga päev eraldi andma korraldust: „hakka nüüd kirju vastu võtma“.

Ametnik on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast. Kui nimetatud korralduse täitmine takistaks teenistuskohast tulenevate ülesannete täitmist, peab teenistuja teatama sellest korralduse andjale ning korralduse kordamisel selle täitma. Seega tuleb teenistujal täita ka vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi. Sellist korraldust tuleb täita ka siis, kui, see ei ole kirjas ametijuhendis, või ei kuulu tavapäraselt ametniku igapäevatöö juurde.Näiteks ei kuulu inspektor-kontaktisiku igapäevaülesannete hulka vanglasisesed saatmised. Ühel päeval aga on kõik saatmisega tegelevad ametnikud hõivatud ning inspektor-kontaktisiku vahetu juht palub tal saata üks kinnipeetav kiiresti kohtumisele notariga. Inspektor-kontaktisikul tuleb see korraldus täita.

Asjaajamise ja vara üleandmise kohustus (ATS § 65)

Teenistuja on kohustatud enne puhkusele minekut, samuti enne ameti- või abiteenistuskohalt vabastamist pöörduma selleks määratud isiku poole asjaajamise ja teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara üleandmiseks. Selleks määratud isik on kohustatud asjaajamise ja vara vastu võtma

Näiteks on kokkusaamiste toas töötav vanemvalvur Kati minemas rasedus- ja sünnituspuhkusele. Enne puhkusele minekut peab ta kas oma tulevasele asendajale või mõnele muule ametnikule, kes on selleks määratud, üle andma kogu tema nimel arvel oleva kokkusaamiste toa vara, samuti pooleliolevad dokumendid ning muud olulised asjad.

Vaikimiskohustus (ATS § 67 ja VangS § 132)

Vanglaametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid.Selliseks infoks tuleb lugeda infot, mis on ametnikule teatavaks saanud oma ametiülesannete täitmise tõttu (s.t tavakodanikuna sellist infot ei oleks ta saanud). Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

Näiteks vastutab vanemvalvur Mati vangla videovalve süsteemi ning isikukaitsesüsteemi korrasoleku eest. Et seda tööülesannet täita, on Matil olemas kogu antud süsteeme ja nende töötamist puudutav info. Vaikimiskohustusest tulenevalt ei või Mati näiteks sõbra sünnipäevalauas rääkida huvitavaid lugusid sellest, kuidas vangla videovalvesüsteem töötab, kus kaamerad paiknevad ja milliseid rikkeid on ette tulnud. Seda info ei või Mati rääkida ka siis, kui ta vangla teenistusest juba lahkunud on.

 

Piirangud ettevõtluses osalemiseks ja teise tööandja juures töötamiseks (ATS § 72 ja § 73)

Ametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet. Ametnik võib teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse poolt lubatud koormusega ja ajal, kui niisugune töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet

Siia kuuluvad sellised juhtumid, kus ametnik näiteks valmistab vabal ajal ehteid ning müüb neid internetikeskkondades või õpib selgeks kunstküünte paigaldamise ning paigaldab neid seejärel vabal ajal kodus tasu eest klientidele. Samuti juhtum, kus ametnik näiteks vahetustevälisel ajal soovib töötada poes müüjana, ehitusel jne. Selline ettevõtlusega tegelemine või teise tööandja juures töötamine ei ole ametnikule keelatud, kuid kindlasti tuleb küsida nendeks tegevusteks luba.

Lisaks tuleb silmas pidada vanglateenistuja eetikakoodeksi p 5.6, mille kohaselt hoidub vanglateenistuja töötamast teise tööandja juures (hasartmängukoht, baar, ööklubi, inkassofirma), kus ta võib kahjustada vanglateenistuse mainet. Sellistes kohtades töötamine ei ole lubatud ka vahetu juhi loal, samuti ei ole mingil juhul lubatud ettevõtlusega tegelemine nimetatud valdkondades.

 

Majanduslike huvide deklareerimise kohustus (ATS § 75)

Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni ehk dokumendi, millega ametiisik deklareerib andmed temale kuuluva vara, varaliste kohustuste ja muude asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata ametiisiku majanduslikud huvid ja varalise seisu.

Deklaratsioon esitatakse igal aastal üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega või ühe kuu jooksul, arvates ametikohale asumise päevast. Deklaratsiooni mitteesitamine või esitamise tähtaja ületamine ilma mõjuva põhjuseta on karistatav

Teatamiskohustus ((VangS § 133)

Vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad:

• vangla sisekorraeeskirjade täitmist

• vangla julgeolekut

• tähelepanekuid kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele

• kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest või mürgistusest (sellisel juhul tuleb infomeerida ka meditsiiniosakonna ametnikku)

 

Vormiriietuse kandmise kohustus (VangS § 134)

Teenistuskohustuste täitmisel kannab vanglaametnik vormiriietust.

Vormiriietuse kandmise kohustust täpsustab VV 30.11.2006 määrus nr 244 „Vanglateenistuse ametniku ja vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord“ Sellest määrusest tulenevad juba konkreetsemad kohustused vormiriietuse kandmisel.

 

Vanglaametnikule tuleb vangistusseadusest kohustus kanda teenistusülesandeid täites vormiriietust. Vormiriietusena kantavad esemed ning nende kandmise viis ei või aga olla suvaline, vaid ette on nähtud kindlad reeglid selleks, milline peab olema vanglaametniku vormiriietus ning kuidas seda kanda tuleb.

Korrektne ja viisakas vormiriietus annab ametnikule hea enesetunde, tõstab tema autoriteeti ning näitab lugupidamist oma töösse ja töökohta. Korrektselt vormiriietust kandvad ametnikud tõstavad kindlasti vanglateenistuse mainet näiteks vangla partnerametkondade, vangla külastajate ning seeläbi ka avalikkuse silmis.

Keeld osaleda streikides, pikettides ja teenistusalastes surveaktsioonides (VangS § 135)

Vanglaametnik ei või osaleda streikides, pikettides ega muudes teenistusalastes surveaktsioonides

Kohustus töötada kuni 24 tunnises vahetuses (VangS § 137)

Reeglina on riigiametnikule ette nähtud 8-tunnine tööpäev ja 5- päevane töönädal. Vanglateenistuse erisusi arvestades on vajalik aga teha sellest erandeid. Vanglat ei ole võimalik jätta järelevalveta. Seetõttu on vajalik VangS erisäte, mille kohaselt on lubatud rakendada vanglaametnikku tööle ka 12-tunnistes või erandina 24-tunnistes vahetustes.

 

Kohustus töötada puhkepäevadel ja riigipühadel (VangS § 138)

Vanglaametnikule võib üldistest puhkepäevadest erinevad puhkepäevad ette näha vangla direktori poolt kinnitatud vahetuste ajakavaga. Vanglaametnikku on lubatud tööle rakendada ka vahetuseväliselt, kuid selleks on üldjuhul vajalik saada temalt nõusolek

Nõusolekut ei ole vaja massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks vanglas, sellise sündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks.

Kohustus teha vajadusel ületunnitööd (VangS § 139)

Vanglaametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd järgmistel juhtudel:
1) massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks vanglas, sellise sündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks; Sel juhul on kohustus täita ka vangla direktori poolt antud ülesandeid, mis ei kuulu muidu tema teenistusülesannete hulka.
2) teenistusülesannete täitmisel, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires või edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesande täitmisel, kui töö lõpetamine või katkestamine on vastuolus vanglaametniku teenistusülesannetega;
3) vahetust ülevõtva vanglaametniku ilmumata jäämise korral, kui teenistuses ei tohi olla vaheaega; nendel juhtudel on vangla direktor kohustatud viivitamata võtma tarvitusele abinõud, et asendada vahetust hoidev vanglaametnik teise vanglaametnikuga.

Kohustus tulla nõudmisel puhkuselt tagasi (VangS § 140)

Vanglaametniku puhkuse võib katkestada ja ta puhkuselt tagasi kutsuda vanglaametniku nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel. Üldjuhul on selleks vajalik vanglaametniku nõusolek.

Vanglaametniku nõusolekuta võib vangla direktor kutsuda vanglaametniku puhkuselt tagasi massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks vanglas, sellise sündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks

Valveaja kohustus (VangS § 141)

Teatud juhtudel on vanglas ajalik määrata ametnikud, kes on nn“valveajal“ ehk kättesaadavad erakorraliste ülesannete täitmiseks vanglas. Võimalik on nõuda seal ajal ametniku viibimist kas vanglas või kindlaksmääratud kohas. Kasutatakse nt pühade perioodi puhul, teatud ametnikud on valveajal nädalavahetustel (nt osakondade juhatajad)

Valveajal peab vanglaametnik olema kokkulepitud kohas kättesaadav ning kaine ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.

See loetelu ei ole kindlasti ammendav. Lisaks tuleb ametnikule teenistuskohustusi kõikvõimalikest muudest õigusaktidest, juhenditest jne