Kõik vanglas töötavad ametnikud on jagatud erinevatesse ametnikke põhigruppidesse, ametiastmetesse ning töötavad erinevatel ametikohtadel. See, miks neid ametikohti niimoodi lahterdada ja jagada on vaja, võib esmapilgul tunduda ebavajalik, kuid siiski sõltuvad paljud küsimused vanglateenistuses. Näiteks:

• 19-aastane noormees soovib peale keskkooli lõpetamist tulla vanglasse vanglaametnikuna tööle. Oma vanuse (või õigemini siis nooruse) tõttu on tal esialgu võimalik saada vaid nooremametnikuks. Selleks, et saada vanemametnikuks või kõrgemaks ametnikuks peaks ta olema vähemalt 21- aastane
• Kodanik X kuuleb, et vanglaametnikuna on huvitav töötada ning soovib ise samuti vanglas töötamist alustada. See, kas nimetatud kodanik võib lihtsalt vabalt valitud ajal vangla personaliteenistuse poole pöörduda, või peab ta osalema avalikul konkursil sõltub ametikoha põhigrupist. Kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluvale ametikohale pääsemine eeldab reeglina avaliku konkursi läbimist.
• K töötab vanglas inspektor-kontaktisikuna. Ühel päeval kuuleb ta, et arvestusosakonna spetsialist lahkub teenistusest ning K-l tekib mõte ise arevstusosakonna spetsialistiks saada. See, kas K puhul piisab vaid sellest, et ta räägib oma soovist nt arvestusosakonna juhatajale ning seejärel teeb vangla direktor otsuse K üleviimiseks või tuleb K valida sellele ametikohale konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt. Antud juhul piisab direktori otsusest, kuna tegu on liikumisega sama ametiastme piires. Kui aga K oleks soovinud saada nt arvestusosakonna juhtajaks (ehk siis kõrgemale ametiastmele), siis peaks teda sinna valima konkursi- ja atesteerimiskomisjon
• A töötab vanglas valvurina. Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemias vanglaamentiku eriala ning talle makstakse 30% kõrgemat palka kui neile valvuritele, kel vastav haridus puudub. Ka vanemvalvurina saaks A 30% kõrgemat palka, kuna I ja II klassi valvuri puhul loetakse seda erialaseks hariduseks, mis annab palgalisa. Kui aga A sooviks saada nt inspektor-kontaktisikuks, siis ta enam nimetatud palgalisa ei saaks. Seega ametiastmest sõltub see, millist haridust nõutakse selleks, et ametnik saaks 30% suuremat palka. Kolmel kõrgemal astmel nõutakse vähemalt erialast kõrgharidust, ülejäänud astmetel piisab ka erialasest kutseharidusest.

Vangistusseaduse § 112 lg 1 jagunevad vanglaametnikud ametiastmele vastavate ametikohtade ülesannete keerukuse või juhtimisfunktsiooni mahu ja olemasolu järgi järgmistesse ametiastmetesse alanevas järjestuses:

1) vangla peainspektor;
2) I klassi vanglainspektor;
3) II klassi vanglainspektor;
4) I klassi valvur;
5) II klassi valvur

Igale ametiastmele vastavad vanglates kindlad ametikohad. Need on paika pandud justiitsministri 20.11.2000 määruses nr 46 „Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad“