Sissejuhatuseks
Lugemine
Käesolev lühikokkuvõte on koostatud õpiobjekti autori poolt 2005. a jõustunud uue tubakaseaduse ja selle seletuskirja alusel.
Tubakaseaduse tähtsaimaks eesmärgiks on tagada inimeste
tervise kaitse. Sama olulised on ka kehtestatud nõuded aktsiisi
laekumiseks riigieelarvesse ja kohustuslikud registreeringud
majandustegevuse registris, millega riik püüab saada terviklikku
ülevaadet ja reguleerida tubakatoodete käitlemist ja riigi majandust
üldisemalt. Aktsiis laekub riigieelarvesse ja laekunud tubaka- ja
alkoholiaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile,
sh 0,5 protsenti kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile.
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu rakendatakse senisest erinevalt ka mõisteid "import" ja "eksport", mille alusel toimetatakse kaup vastavalt ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki. Kaubavahetust Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahel käsitatakse edaspidi kui hulgimüüki, millist mõistet rakendati seni vaid Eesti-sisese kaubavahetuse puhul. Seega on mõiste "hulgimüük" tähendus senisest laiem.
Tubakatoote kasutamise mõiste on laienenud, seda võib kasutada lisaks suitsetamisele ja närimisele ka veel imemiseks ja ninna tõmbamiseks. Oluline on märkida, et suitsuvabadest tubakatoodetest on peale närimistubaka teiste tubakatoodete käitlemine Eestis keelatud. Antud keeld tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2001/37/EÜ. Direktiivi puhul moodustab ainsa erandi Rootsi, kus ligi 20% tubakatoodete tarbijatest kasutab ülahuule ja igeme vahele pandavat ning sealt imenduvat tubakatoodet inglisekeelse nimetusega moist snuff (soome keeles nuuska ja rootsi keeles snus), mida on lubatud Rootsis käidelda. Väärib märkimist, et kui Eestisse ei ole lubatud eelkirjeldatud tooteid ärilisel eesmärgil sisse tuua ega neid siin turustada, on täisealisel reisijal õigus neid tooteid isiklikuks tarbimiseks välisriigist kaasa tuua (TubS § 1 lg 4 p 2). Samuti on Eesti täisealisel elanikul võimalik neid posti vahendusel välisriigist saada (TubS § 1 lg 4 p 3).
Ettevõtjal on lubatud tarbijale anda kasutada piipu, milles suits kulgeb läbi vedeliku (ehk vesipiipu) sellekohase suitsetamistubaka tarvitamiseks. Seda teenust loetakse tubakatoote jaemüügiks ning vesipiibu huulist on keelatud anda korduvkasutusse (TubS § 6 lg 4 ja § 22 lg 6).
Täiesti uued vastutusalad on kehtestatud spondeerimispiirangu ja tubakatoodete müügiedenduse keelu rikkumiste eest ning täisealisele isikule, kes kallutab alaealist tubakatoote tarvitamisele.
TubS §-s 25 on sätestatud spondeerimispiirang, mille järgi on ettevõtjal, kes käitleb tubakatooteid, keelatud osaleda mis tahes tegevuse otseses või kaudses materiaalses toetamises, kui eesmärk on edendada tubakatoote või tubakatootja kaubamärki, et suurendada tubakatoodete müüki ja tarbimist. Spondeerimispiirang ei välista praktikas aga isiku, kelle põhitegevus on tubakatoote käitlemine, õigust heategeval eesmärgil toetada selliseid alafinantseeritud valdkondi nagu kultuur, sport, sotsiaalsfäär või tervishoid (näiteks Türi Spordiklubide Liit), kuid üksnes juhul, kui toetuse andmist ei seota vastava kaubamärgi edendamise, tubakatoote müügi või tarbimise suurendamise eesmärgiga (Seletuskiri lk 9).
TubS §-s 26 sätestatud müügiedenduse keeld on asjakohane seetõttu, et teoorias käsitatakse termineid "müügiedendus" ja "reklaam" tihtipeale samatähenduslikena. Tubakaseadus, mis käsitleb tubakatoodetega seonduvat, ei saa anda ammendavat, kogu kaubandustegevuse kohta käivat müügiedenduse legaaldefinitsiooni. Seetõttu käsitletakse müügiedendusena üksnes tubakatoote müügi suurendamisele suunatud mis tahes tegevust, sealhulgas tubakatoote või selle kaubamärgi või tubakatootja kaubamärgi (juhul, kui tootjal on registreeritud enam kui üks tubakatoote kaubamärk) eksponeerimist tubakatoote reklaamimise eesmärgil. Müügiedenduse keeld ei hõlma tubakatoote kaubamärgiga identse kaubamärgi kasutamist muude kaupade (näiteks parfüümi või jalatsite) tähistamiseks, millele on kantud kaubamärk (näiteks Camel, Davidoff), mida kasutatakse samas ka sigarettide tähistamiseks ning nende müük on jätkuvalt lubatud. Koos tubakatoodete müügiedenduse keelustamisega peaksid edaspidi praktikas lõppema tubakatoodete tarbimise suurendamisele orienteeritud nn tarbijamängud, mille puhul on ilmne, et need kihutavad eeskätt noori suitsetamist alustama või jätkama (Seletuskiri lk 10).
Senisest erinevalt on TubS § 44 sätestatud sanktsioonid täisealisele füüsilisele isikule, kes kallutab alaealist tubakatoote tarvitamisele. Kallutamiseks loetakse alaealise ahvatlemist, ähvardamist või muu teoga mõjutamist. Nagu näha püüab seaduseandja alaealist ääretult tõsiselt hoida eemale tubakatoote tarvitamisest. Vajab eraldi rõhutamist, et karmistatud on karistusi alaealisele tubakatoodete müümise eest – 100 trahviühikult suurenes rahatrahv 200-le trahviühikule ning juriidilisele isikule võib määrata senisest oluliselt suurema rahatrahvi.
Alaealiste suitsetamise ja tubakatoote omandamise keelule on lisatud ka suitsuvaba tubakatoote tarbimise ja tubakatoote omamise keeld (TubS § 28 g 1), viimase kohta esitas seadusesse oma täiendusettepanekud Eesti Noorteühenduse Liit. Ühelt poolt tubakatoote omandamise kui ka omamise keelamine ja teisalt vastutuse kohaldamine, peaks efektiivsemalt toimima nende alaealiste suhtes, kes senini tubakatooteid omades said politseile väita, et nende käes olevad tubakatooted ei kuulu neile, on antud vaid hoiule vms (Seletuskiri lk 10). Alaealistega on seotud veel ka §§-d 45 - tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumine, 46 - tubakatoote ostmine, pakkumine või üleandmine alaealisele.
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu rakendatakse senisest erinevalt ka mõisteid "import" ja "eksport", mille alusel toimetatakse kaup vastavalt ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki. Kaubavahetust Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahel käsitatakse edaspidi kui hulgimüüki, millist mõistet rakendati seni vaid Eesti-sisese kaubavahetuse puhul. Seega on mõiste "hulgimüük" tähendus senisest laiem.
Tubakatoote kasutamise mõiste on laienenud, seda võib kasutada lisaks suitsetamisele ja närimisele ka veel imemiseks ja ninna tõmbamiseks. Oluline on märkida, et suitsuvabadest tubakatoodetest on peale närimistubaka teiste tubakatoodete käitlemine Eestis keelatud. Antud keeld tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2001/37/EÜ. Direktiivi puhul moodustab ainsa erandi Rootsi, kus ligi 20% tubakatoodete tarbijatest kasutab ülahuule ja igeme vahele pandavat ning sealt imenduvat tubakatoodet inglisekeelse nimetusega moist snuff (soome keeles nuuska ja rootsi keeles snus), mida on lubatud Rootsis käidelda. Väärib märkimist, et kui Eestisse ei ole lubatud eelkirjeldatud tooteid ärilisel eesmärgil sisse tuua ega neid siin turustada, on täisealisel reisijal õigus neid tooteid isiklikuks tarbimiseks välisriigist kaasa tuua (TubS § 1 lg 4 p 2). Samuti on Eesti täisealisel elanikul võimalik neid posti vahendusel välisriigist saada (TubS § 1 lg 4 p 3).
Ettevõtjal on lubatud tarbijale anda kasutada piipu, milles suits kulgeb läbi vedeliku (ehk vesipiipu) sellekohase suitsetamistubaka tarvitamiseks. Seda teenust loetakse tubakatoote jaemüügiks ning vesipiibu huulist on keelatud anda korduvkasutusse (TubS § 6 lg 4 ja § 22 lg 6).
Täiesti uued vastutusalad on kehtestatud spondeerimispiirangu ja tubakatoodete müügiedenduse keelu rikkumiste eest ning täisealisele isikule, kes kallutab alaealist tubakatoote tarvitamisele.
TubS §-s 25 on sätestatud spondeerimispiirang, mille järgi on ettevõtjal, kes käitleb tubakatooteid, keelatud osaleda mis tahes tegevuse otseses või kaudses materiaalses toetamises, kui eesmärk on edendada tubakatoote või tubakatootja kaubamärki, et suurendada tubakatoodete müüki ja tarbimist. Spondeerimispiirang ei välista praktikas aga isiku, kelle põhitegevus on tubakatoote käitlemine, õigust heategeval eesmärgil toetada selliseid alafinantseeritud valdkondi nagu kultuur, sport, sotsiaalsfäär või tervishoid (näiteks Türi Spordiklubide Liit), kuid üksnes juhul, kui toetuse andmist ei seota vastava kaubamärgi edendamise, tubakatoote müügi või tarbimise suurendamise eesmärgiga (Seletuskiri lk 9).
TubS §-s 26 sätestatud müügiedenduse keeld on asjakohane seetõttu, et teoorias käsitatakse termineid "müügiedendus" ja "reklaam" tihtipeale samatähenduslikena. Tubakaseadus, mis käsitleb tubakatoodetega seonduvat, ei saa anda ammendavat, kogu kaubandustegevuse kohta käivat müügiedenduse legaaldefinitsiooni. Seetõttu käsitletakse müügiedendusena üksnes tubakatoote müügi suurendamisele suunatud mis tahes tegevust, sealhulgas tubakatoote või selle kaubamärgi või tubakatootja kaubamärgi (juhul, kui tootjal on registreeritud enam kui üks tubakatoote kaubamärk) eksponeerimist tubakatoote reklaamimise eesmärgil. Müügiedenduse keeld ei hõlma tubakatoote kaubamärgiga identse kaubamärgi kasutamist muude kaupade (näiteks parfüümi või jalatsite) tähistamiseks, millele on kantud kaubamärk (näiteks Camel, Davidoff), mida kasutatakse samas ka sigarettide tähistamiseks ning nende müük on jätkuvalt lubatud. Koos tubakatoodete müügiedenduse keelustamisega peaksid edaspidi praktikas lõppema tubakatoodete tarbimise suurendamisele orienteeritud nn tarbijamängud, mille puhul on ilmne, et need kihutavad eeskätt noori suitsetamist alustama või jätkama (Seletuskiri lk 10).
Senisest erinevalt on TubS § 44 sätestatud sanktsioonid täisealisele füüsilisele isikule, kes kallutab alaealist tubakatoote tarvitamisele. Kallutamiseks loetakse alaealise ahvatlemist, ähvardamist või muu teoga mõjutamist. Nagu näha püüab seaduseandja alaealist ääretult tõsiselt hoida eemale tubakatoote tarvitamisest. Vajab eraldi rõhutamist, et karmistatud on karistusi alaealisele tubakatoodete müümise eest – 100 trahviühikult suurenes rahatrahv 200-le trahviühikule ning juriidilisele isikule võib määrata senisest oluliselt suurema rahatrahvi.
Alaealiste suitsetamise ja tubakatoote omandamise keelule on lisatud ka suitsuvaba tubakatoote tarbimise ja tubakatoote omamise keeld (TubS § 28 g 1), viimase kohta esitas seadusesse oma täiendusettepanekud Eesti Noorteühenduse Liit. Ühelt poolt tubakatoote omandamise kui ka omamise keelamine ja teisalt vastutuse kohaldamine, peaks efektiivsemalt toimima nende alaealiste suhtes, kes senini tubakatooteid omades said politseile väita, et nende käes olevad tubakatooted ei kuulu neile, on antud vaid hoiule vms (Seletuskiri lk 10). Alaealistega on seotud veel ka §§-d 45 - tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumine, 46 - tubakatoote ostmine, pakkumine või üleandmine alaealisele.
Vasta loetu põhjal järgmistele küsimustele:
1. Milline on ettenähtud karistus isikule, kes kallutab alaealist tubakatoote tarvitamisele?
2. Milline karistus määratakse alaealisele, kui ta omab, kuid ei tarvita tubakatoodet?
3. Milline karistus määratakse alaelisele, kes tarvitab e-sigaretti?