Koera koolituses kasutatakse mitmesuguseid meetodeid. Valik nende vahel sõltub mitmetest asjaolust. Erinevatele inimestele sobivad ja tunduvad kohased erinevad meetodid. Lähtuda tuleb ka konkreetse koera eripärast – mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele jne. Meetodi valik sõltub ka sellest, millist tulemust soovitakse saavutada. Tänapäeval soovitakse siiski näha n.ö. sära silmades töötavat koera, mis on viinud selleni, et eelistatakse nn pehmet koolitust.

Koolitusmeetodid jagunevad:

• Sunnimeetod – soovitud tegevuse saavutamiseks kasutatakse põhiliselt mehaanilist mõjutamist. Meetod on väga palju seotud suuremal või vähemal määral koerale ebameeldivustunde tekitamisega. Sunnimeetod võib olla vägagi tulemusrikas, kuid probleemiks on see, et koerajuht seostub koera jaoks ebameeldivusega ning peremehe ja koera vaheline sõbralik kontakt saab kannatada. Seda meetodit saab nõrga närvisüsteemiga koerte puhul vaid väga ettevaatlikult kasutada.
• Motivatsioonimeetod – soovitud tegevuse saavutamiseks kasutatakse koera motiveerimist läbi saagiinstinkti kas maiusega või motivatsiooniesemega. Kuna meetod on koera jaoks seotud ainult positiivsega, siis on koera ja koerajuhi vaheline kontakt väga hea ning koer töötab rõõmsalt. Probleemiks on see, et kui koeral on parasjagu kõht täis või tal puudub huvi mängimise vastu, siis ei pruugi ta käsklustele kuuletuda või täidab neid loiult ja huvitult.
• Seega koolitusel ainult positiivseid mõjutusvahendeid kasutades, ei ole võimalik tagada käskluste tõrkumatut täitmist alati ja igas olukorras.
• Kontrast- ehk “piitsa-prääniku”-meetod – soovitud tegevuse saavutamiseks kasutatakse kahe eelneva meetodi kombinatsiooni ning selles on ühendatud mõlema positiivsed omadused. Koera ja koerajuhi vaheline kontakt säilub ning samas tagatakse ka see, et koer alati kuuletub. Meetod on tänapäeval ilmselt kõige laialdasemalt koerte koolitusel kasutust leidev.
• Jäljendusmeetod – rajaneb koerapoolsel teiste koerte tegevuse vaatlemisel ja matkimisel. Selle aluseks on karjaviisilisest elukorraldusest kujunenud matkimisrefleks, samuti kutsikaeas omandatud oskus ema tegevust jäljendada. Seda meetodit kasutatakse koera koolitusel abistava meetodina ja põhineb sellele, et koolitatava koera nähes sooritavad juba väljaõpetatud koerad koolitusvõtteid ning ta hakkab neid peagi matkima.
• Vastupidisele käitumisele põhinev meetod – põhineb koera loomupärasele kalduvusele reageerida survele vastusurvega. Soovitud suunas liikumise saavutamiseks avaldab juht koerale survet sellele vastupidises suunas ja saavutab nii koera reakstiooni soovitud suunas.
• Klikker-meetod (clicker-training) – põhineb nn klikkeri kasutamisele. Klikkeri klõpsatus seostatakse koera jaoks esialgu maiuse ja kiitusega ehk kujundatakse koeras selle suhtes positiivne seos. Edaspidi jäetakse suuline kiitus ja maius ära ning klõpsatus hakkab koera jaoks toimima kiitusena, mille järgi koeer mõistab, et ta on õigel teel.

Koolitusvõtted

Igale koolitusmeetodile on omased koolitusvõtted, mille abil kujundatakse koerale käsklustele vastavad kindlad tingeliste reflekside süsteemid. Koolitusvõtteid on väga erinevaid ning nende väljatöötamine ja kasutamine on suuresti sõltuv koolitaja fantaasiast.

Koeri koolitatakse põhimõttel lihtsamalt keerukamale. Mingi refleksisüsteemi kujundamiseks kasutatakse etapiviisilist koolitamist. Refleksisüsteemi võib jagada ka osadeks, mis õpetatakse ükshaaval selgeks ning seejärel ühendatakse üheks tervikuks.

Iga koolitusala õpetamine koerale algab kõigepealt motivatsioonitreeningust ja positiivse refleksi (meelestatuse) kujundamisest selle suhtes. Alles siis, kui koerale on tegevusest kujunenud positiivne mälupilt ning ta on tegevuseks motiveeritud, saame me talle midagi õpetama hakata. Koolitusmeetodite valikul tuleks alustada kõige pehmematest meetoditest ning kui need ei anna tulemust, siis minna rangemate meetodite juurde. Üldjuhul õpib koer seda kiiremini, mida meeldivam on tema jaoks meetod ning tulemuseks on käsklusi kiiresti täitev koer.

Käsusõnad

Vastavalt koolitusalade eeskirjadele peavad käsusõnad olema lakoonilised ja ühesõnalised. Koera nime lisamine käsusõnale on enamasti keelatud.

Kuna koerad suhtlevad eelkõige kehakeele abil, siis loevad nad väga edukalt ka inimese kehakeelt. Seda tuleb koolituses kindlasti arvestada. Kõige kergemini õpib koer selgeks žestide abil antavaid käsklusi. Sõnalisi käsklusi on koeral tunduvalt raskem selgeks õppida, eriti veel siis, kui käsusõnad sarnanevad üksteisele (ühesugune silpide arv, sarnased tähed jne). Seetõttu tuleks valida käsusõnad selliselt, et need oleksid üksteisest võimalikult erinevad. Väga palju aitab ka erineva intonatsiooni kasutamine.

Teenistuskoer