Koerad kasutavad haistmismeelt mitmel eesmärgil ja seda nii puhtalt ellujäämiseks kui soojätkamiseks ja rivaali kindlakstegemiseks.
Ka inimene kasutab koerte haistmismeelt mitmel viisil. Viimase aja näitena võib mainida haiguste kindlakstegemiseks kasutatavaid koeri.
Koerad võib liigina haistmismeele seisukohalt liigitada makrosomaatilisteks ehk “suureninalisteks”.
Koerad haistavad lõhnu, kasutades erilisi hingamistehnikaid. Puhkeolekus hingab koer umbes 15 korda minutis ja liikudes 31 korda minutis.
Normaalsel hingamisel kulgeb suurem osa sissehingatud õhust otse kopsudesse ja lõhnamolekulid ei liigu üldse mitte haistmisepiteeli retseptorite kaudu.

Nuusutamishingamisel hingab koer 140-200 korda minutis ja sissehingatud õhus tekib keeris. Sel juhul tungivad õhk ja selles olevad lõhnamolekulid sügavamale sõõrmetesse ja põhjustavad optimaalseima haistmisaistingu. Ka inimene hakkab automaatselt nuusutama, kui ta tahab mingit lõhna paremini tunda.

Lõhnataju põhineb aine gaasilisele olekule, mingil määral ka suitsule või tolmule. Vedelat ja tahket ainet suudab koer nuusutada vaid siis, kui piisavalt suur osa
sellest on gaasilises olekus. Mida väiksem on aine molekulmass, seda kiiremini see aurub ehk muutub lõhnavaks.
Lõhnamolekulid on vees halvasti lahustuvad, seega esemel olevat lõhna ei saa vette uputamisega kõrvaldada.
Lõhnamolekulid on aga rasvas lahustuvad, mida kasutatakse ära näiteks lõhnaõlide valmistamisel.

Inimeselõhnaliste esemete otsimist tuleb aina rohkem politsei töös ette .
Tihti on vaja otsida põgenemisel metsa alla visatud esemeid või siis metsa spetsiaalselt rajatud peidikuid
Võib esineda ka situatsioone kus sündmuskoha läbivaatamisel saab kasutada koera, juhul kui tegemist võib olla väga väikeste esemetega nagu hülsid, mis on kõrges rohus
või siis metsa all. Palju kasutatakse narkootiliste ainete peitmiseks ka tühermaad. Ka sellisteks peidikuteks on need otsijad koerad valmis.
Sellistes olukordades on võimalik kasutada spetsiaalse väljaõppe saanud teenistuskoeri kelle abil on võimalik kiiresti läbi kammida suuri maa alasid.
Koerte eeliseks on suurte maaalade kammimisel veel ka see, et me saame kasutada mitut koera korraga sünkroonis ,mis omakorda lisab tööle tempot ja suurendab otsitavat maaala.
Aga tuleb meeles pidada , kui me kasutame koera, oleks hea kui see maastik oleks puutumata ,sest mida puhtam on ala seda tõenäolisem on see, et koer saab meid aidata.

Maa ala otsimine jaguneb põhimõtteliselt kaheks:

• Maastikule peidetud esemete otsimine.
• Maastikul mitte peidetud esemete otsimine. (visatud)

 

 

 

Enne koerte kasutamist oleks vaja arvestada teatud nõuetega mida iga koertega tegelev kokkupuutuv ametnik peaks teadma