Piirkonna kaardistamise käigus kogutakse järgmisi andmeid:

1. Piirkonna üldine kirjeldus (demograafilised andmed).

1) Kohaliku piirkonna geograafiline paiknevus ja piirid;

 

  Eelnev aerofoto on näitlikustava tähendusega.

 

2) Piirkonna elanikkonna sooline, vanuseline, hariduslik, rahvuslik, religioosne, sotsiaalmajanduslik jms koosseis;

 

Tabel on näitlikustava tähendusega.

 

 3) Piirkonna infrastruktuuri kirjeldus (teenindusasutused, suurlinnade lahedus jne).

 

 Tabel on näitlikustava tähendusega.

 

2. Piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldus.

1) Statistilised andmed, mis kirjeldavad piirkonna sotsiaalsete probleemide ulatust ja iseloomu (töötuse tase, leibkondade suurus ja keskmine sissetulek jt);

2) Mida tehakse või on tehtud sotsiaalsete probleemide lahendamiseks?

 

3. Milline on piirkonnas süütegude profiil? 

 

 

 

 

Diagramm on näitlikustava tähendusega

 

• Statistilised andmed, mis näitavad piirkonna kuritegevuse ulatust ja iseloomu, mille põhjal võib süütegusid jagada järgmistesse kategooriatesse:

1)      süüteod, mida paljud peavad suureks probleemiks;

2)      süüteod, mis põhjustavad elanikes kõige rohkem ebakindlust ja hirmu;

3)      süüteod, mille tase on vaga kõrge võrreldes teiste piirkondadega;

4)      süüteod, millel on kasvav arengutrend;

5)      süüteod, mis on eriliselt kontsentreerunud teatud kohtadele ja ajale;

6)      süüteod, mida on kerge ennetada;

7)      süüteod, mis põhjustavad suurt majanduslikku kahju;

8)      süüteod, mis on suunatud eriti sageli ohvriks langevatele isikutele või gruppidele.

• Kas piirkonna kuritegevuse kohta on tehtud uurimusi? Millised on olnud järeldused?

 

 4. Kas piirkonnas on käimasolevaid süüteoennetamise iseloomuga tegevusi?

1) Mida on seni tehtud piirkonna turvalisuse tagamiseks?

2) Kas omavalitsuse arengukavas on kirjeldatud kogukonna turvalisust

tagavaid ja edendavaid meetmeid ja tegevusi?

 

 

Piirkonna kaardistamisel kasutakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid.

 

Kvalitatiivsed meetodid:

1.      ajurünnak

2.      vestlused, diskussioonid, intervjuud

3.      töötoad

4.      vaatlused.

Kvalitatiivseid meetodeid kasutatakse kiire ülevaate saamiseks piirkonna probleemidest, samuti ülevaate juba praktiseeritavatest abinõudest. Kvalitatiivsed meetodid on rakendatavad eelkõige sidusrühmade esindajate ja liikmete kaasamise kaudu.

 

Kvantitatiivsed meetodid:

1. statistiliste andmete kokkuvõtted (statistiliste andmete kogumise allikateks võivad olla omavalitsuste arengukavad, riiklikud programmid, politsei andmebaasid jt)
2. sekundaarinfo analüüs (informatsioon varasematest uuringutest või piirkonnale hinnangut andvad artiklid)
3. küsimustikuga uurimused koos inimeste statistilise valimikuga (intervjuud, ankeedid).

 

Loetletud uurimismeetodeid kasutatakse projekti tegevuste käigus ka projekti tulemuslikkuse hindamiseks.