1. Sissejuhatus piirkondlikku politseitöösse. Süüteoennetuse tutvustus.
Politseiorganisatsioonis toimuvad muutused ja uuendused on saanud juba igapäevaseks. Muutuvad ka ootused politseitööle ja politseinike tegevusele.
Euroopa korrakaitsestruktuurid on juba aastaid orienteeritud kogukonna nõudmistele, siit tuleneb ka mõiste community policing ehk kogukonnakeskne politseitöö. Järjest enam rõhutatakse ennetava töö tähtsust. Nii on ka Eestis.
Kogukonnakeskse politseitöö mudelit rakendatakse Eestis tervikuna, kuid politseiametnike ja kohalike omavalitsuste liitude teadlikkus ning ettekujutus selle olemusest ja oma rollist töö korraldamisel on kohati erinev. Küll aga võib öelda, et Eesti piirkondliku politseitöö eesmärgid ei erine oluliselt välisriikide kogukonnakeskse politseitöö eesmärkidest.
Piirkondlikku politseitööd reguleerivad:
- Piirkondliku politseitöö juhend (kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01. jaanuari 2010 käskkirjaga nr 6)
Piirkondliku politseitöö juhend sätestab üldised eesmärgid ja tegevused, selgitab mõisteid ja kirjeldab piirkonnakonstaabli ülesandeid.
- Politsei süüteoennetusliku tegevuse juhend, (kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 26. jaanuari 2010 käskkirjaga nr 86)
Politsei süüteoennetusliku tegevuse eesmärgiks on süütegude ärahoidmine toimepanemise võimaluste vähendamisega ja toimepanemise raskendamisega, suurendades avastamise tõenäosust ja vähendades saadavat kasu.
Mõisted, mida selgitavad nii piirkondlikku kui ka süüteoennetusliku tegevuse olemust, on järgmised:
- Süütegude ennetamine - politsei sihikindel tegevus eesmärgiga vähendada süütegude soodustegureid ja põhjuseid, õigusvastase käitumise võimalusi ning raskendada kuritegude toimepanemist, tehes sealjuures koostööd elanikkonna ja koostööpartneritega;
- Koostööpartnerid - tööpiirkonnas konkreetse probleemi lahendamiseks politsei tegevusega süütegude ennetamiseks kaasatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, eraõiguslikud juriidilised ja füüsilised isikud ning mittetulundusühingud;
- Probleem - tööpiirkonna õiguskorda mõjutavate sotsiaalsete seoste või süütegevuse tendentside analüüsiga välja selgitatud kogukonna turvatunnet häirivad asjaolud, mis vajavad politsei ja/või koostööpartnerite sekkumist olukorra muutmiseks;
- Regionaalne ennetustegevus - ühte või enamat maakonda hõlmav süütegude ennetamisele suunatud tegevus;
- Piirkondlik ennetustegevus - vahetus tööpiirkonnas teostatav süütegude ennetamisele suunatud tegevus;
- Projekt - ajaliselt piiritletud, konkreetse probleemi lahendamisele ja riskirühma(de)le suunatud, eraldi rahastatav, politsei prioriteetsetest eesmärkidest lähtuv, koostööpartnerite ja/või politseiväliste rahastajatega ühiselt teostatav süüteoennetuslik tegevus;
- Ennetusüritus - osalemine teiste isikute või politsei poolt korraldatud süüteoennetusliku eesmärgiga ühekordsetes tegevustes (näitused, teabepäevad vms);
- Riskirühm - isikud, kes ei ole süütegusid toime pannud, kuid kellel on selleks kõrge risk (õiguserikkujatest pereliikmed, tutvusringkond vms) ning süütegusid toimepannud isikud;
- Riskitegurid - asjaolud, mis suurendavad süütegude toimepanemise tõenäosust või vähendavad elanikkonna turvalisust.
Süütegude politseilised ennetusmeetmed on järgmised:
- sotsiaalsed ennetusmeetmed - süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu arvestades ühiskonnas seatud eesmärke,
- olustikulised ennetusmeetmed - meetmed, mis raskendavad süütegude toimepanemist ning mõjutavad varakult potentsiaalselt süütegude toimepanemisele kalduvaid isikuid või süüteoohtlikke olukordi ja kohti
- tagajärgede kõrvaldamise meetmed - meetmed, mis on suunatud süütegusid toimepannud inimeste nende poolt korduvsüütegude toimepanemise vältimiseks õiguskorra kaitsmise eesmärgil (nt politseioperatsioonid konkreetses paikkonnas, vestlused riskirühma liikmetega jmt).
Politsei süüteoennetuslik tegevus on suunatud probleemide lahendamisele.
Politsei süüteoennetusliku tegevuse planeerimine algab konkreetsete probleemide väljaselgitamisest oma tööpiirkonnas. Alati tuleb arvestada kohaliku kogukonna eripäradega. Selleks, et saada ülevaade piirkonna probleemidest, on vaja see korrektselt kaardistada.