3. Probleemi definitsioon ja olemus
Probleemi definitsioon ja olemus
Probleemi all mõistetakse kogukonnas toimuvaid omavahel seotud ja kahjulike mõjudega korduvaid sündmusi, mille kohta kogukonna liikmed ootavad politsei sekkumist.
Selles määratluses pööratakse tähelepanu kuuele elemendile:
- Kogukond (community). Kogukonna liikmed seisavad silmitsi probleemidega. Need hõlmavad üksikisikuid, äriettevõtteid, valitsusasutusi jne. Probleemide hulka ei arvestata negatiivseid sündmusi politseiasutustes, mis ei mõjuta otseselt elanikke. Nt ei peeta probleemiks õnnetusi politseisõidukitega. NB! Mõisteelement ei sea tingimuseks, et iga kogukonnaliige või kogukonnaliikmete enamik peaks probleemiga hädas olema, piisab vaid mõnest kogukonnaliikmest.
- Kahju (harm). Inimesed või asutused kannatavad kahju, mis võib olla vara kaotus või selle kahjustamine, vigastus, surm, tõsine vaimne piin. Enamik seda liiki sündmusi on õigusrikkumised, kuid õigusvastasus ei ole probleemi määrav/identifitseeriv tunnus. On probleeme, mille puhul ei ole tegemist seadusvastase käitumisega, kuid millega politsei peab ikkagi tegelema. Tüüpiline näide on mingi piirkonna elanike kaebus müra pärast, mis tekib seadusliku äritegevuse tagajärjel. Mõnest probleemist antakse teada kui ebaseaduslikust tegevusest, kuid lähemal vaatlusel selgub, et seal ei ole midagi seadusevastast. Hoolimata sellest, kui need vastavad mõiste kõigile kriteeriumidele, on tegemist ikkagi probleemidega.
- Ootus (expectation). Mõned kogukonnaliikmed ootavad, et politsei võtaks midagi ette kahju tekitavate põhjustega. Neid inimesi ei pruugi olla palju, kes probleemile politsei reageerimist ootavad. Ainult politseinikke häirivad sündmused ei ole probleemid selle sõna tehnilises mõttes. Kuigi politseile esitatud kaebused on tähtsad indikaatorid elanike ootuste kohta, ei ole inimestel mõnikord lihtne politseiga suhelda või nad ei mõista, et politsei soovib ja suudab nende probleemiga tegeleda, mistõttu neist ei teatata politseisse. Kui inimesed mõistavad politsei võimekust, võivad muutuda ka nende ootused politsei suhtes. Siiski, inimeste ootusi ei tohiks lihtsalt oletada, vaid need peavad olema ilmsed.
- Sündmused (events). Probleemid koosnevad erinevatest juhtumitest, nagu majja/korterisse sissemurdmine, kaklus, lärmamine. Kõik need on sündmused. Enamik sündmusi on lühiajalised, kuigi osa neist võib kesta päris kaua - nt mõned pettused. Probleem peab hõlmama rohkem kui üht sündmust.
- Korduvus (recurring). Kui tegemist on rohkem kui ühe sündmusega, viitab see asjaolule, et tõenäoliselt need sündmused korduvad. Need võivad olla sümptomid teravast või kroonilisest probleemist. Terav probleem tuleb esile järsku: nt kui varem naabruskonnas toimepandud mõne sõidukisse sissemurdmise asemel murtakse järsku sisse paljudesse sõidukitesse. Kroonilised probleemid on kestnud pikka aega, nt on prostituudid olnud aastaid ühel tänaval. Olgu tegemist teravate või krooniliste probleemidega, kui midagi ette ei võeta, hakkavad need sündmused korduma. Kui sündmuste kordumist ei ole ette näha, ei pruugi probleemi lahendamine vajalik olla.
- Sarnasus (similarity). Korduvuse mõiste viitab sellele, et need sündmused on sarnased või omavahel seotud. Need võib toime panna kas üks ja seesama isik sarnaste ohvrite suhtes; need võivad toimuda sarnastes asukohtades ja olukordades, olla seotud sama tüüpi relvaga või neil võib olla üks ühisfaktor või mitu ühisfaktorit. Ilma ühiste tunnusteta on meil probleemi asemel üksnes juhuslike sündmuste kogum. Ühiste tunnuse puhul on tegemist sündmuste mustriga. Kuriteo ja korrarikkumiste mustrid on tihti probleemide sümptomid.