3. 1. Probleemide liigitamine
Probleemide liigitamine on tähtis, sest võimaldab võrrelda uut probleemi sarnaste probleemidega ja aitab kindlaks määrata tunnusjooned.
Probleemide liigitamise skeem põhineb kahel kriteeriumil:
- keskkond, milles probleemid esile kerkivad
- käitumismudel, mille järgi osalejad tegutsevad
Keskkond reguleerib, millised sihtmärgid on kättesaadavad ja milliste tegevustega võivad inimesed seotud olla ning kes teatud asukohta kontrollib. Keskkonna määratlemine võimaldab võrrelda keskkondi, kus vastav probleem on ja kus seda ei ole. See aitab ka võimalikke partnereid kindlaks teha, et neid probleemi lahendamisse kaasata. Kõige tavalisemate politseiprobleemide puhul eristatakse 11 keskkonda:
- Elukohad - inimest elupaigad, nt majad, korterid, hotellitoad. Enamik elukohti asub küll kindlas kohas, kuid on ka liikuvaid elukohti, nt karavanid
- Meelelahutuskohad - kohad, kuhu inimesed lähevad mõnusalt aega veetma, nt pubid, ööklubid, restoranid, kinod, mänguväljakud, pargid
- Kontorid - ametnike tööruumid, kus töötajate ja üldsuse vahel on vähe silmast silma suhtlemist. Seda on valitsusasutused, äriettevõtted, millele juurdepääs on sageli piiratud
- Jaevõrk - klienditeenindusega seotud paigad, kus tehakse rahalisi tehinguid, nt poed, pangad, postkontorid
- Tööstuspiirkond - kohad, kus toodetakse kaupu, nt tehased, laod, pakendamis- ja sorteerimishooned. Rahalise tehingud ei ole neis keskkondades olulised ning rahvast kutsutakse sinna harva
- Põllumajanduspiirkond - teravilja- ja kariloomade kasvatamise piirkonnad
- Haridusasutused - õppekeskused, nt päevakeskused, koolid, ülikoolid, raamatukogud, kirikud
- Abiteenistus - paigad, kuhu lähevad inimesed siis, kui midagi on halvasti, nt kohtud, vanglad. Politseijaoskonnad, haiglad
- Ühiskondlik teedevõrk - kõiki teisi keskkondi ühendavad marsruudid., nt teed, maanteed, jalgrajad, jalgrattateed, juurdepääsuteed, parkimisplatsid
- Transport - inimeste massilise liikumise paigad, nt bussid, bussijaamad ja -peatused, lennukid ja lennuväljad, rongid ja rongijaamad, laevad ja sadamad
- Avatud või üleminekualad - järjekindla või regulaarse kasutuseta alad, mis erinevad parkidest selles mõttes, et need ei ole kavandatud puhkuseks ega meelelahutuseks, kuigi inimesed võivad neid nii kasutada. Üleminekualade hulka kuuluvad mahajäetud valdused ja ehitusplatsid.
Käitumine on probleemi liigitamisel teine tähtis mõõde. Käitumismudelite määratlemine aitab tuvastada olulisi aspekte kahju, kavatsuse ning õigusrikkuja ja sihtmärgi vahelise suhte puhul. Eristatakse kuut käitumismudelit:
- Kiskjalik - õigusrikkuja eritub selgelt ohvrist ja ohver hakkab õigusrikkujale vastu. Sellesse kategooriasse kuulub enamik levinud kuritegusid, nt röövimised, lasteahistamised, murdvargused, vargused
- Üksmeelne - osalised suhtlevad omavahel teadlikult ja vabatahtlikult. Tavaliselt kaasneb sellega mingi tehing, nt narko müük, prostitutsioon, varastatud asjade müük. Prostituudile tervisekahjustuse tekitamine on näide kiskjalikust käitumismudelist
3. Konfliktne - vägivaldne suhtlemine enam-vähem võrdsete isikute vahel, kes on teineteisega varem seotud, nt koduvägivald täiskasvanute vahel. Koduvägivald laste ja vanurite vastu liigitatakse siiski kiskjaliku käitumise alla, sest osalised ei ole võrdsed
- Ebaviisakas - õigusrikkujad eristuvad selgelt ohvrist nagu kiskjalike sündmuste puhulgi, kuid ohvrite rühm hõlmab paljusid inimesi ja kahju ei ole tõsine. Sellesse liiki kuuluvad paljud tüütavad, inetud, kärarikkad või häirivad käitumised, mis ei põhjusta tõsist varalist kahju ega vigastusi.
- Ohustav - õigusrikkuja ja ohver on üks ja sama isik või õigusrikkuja ei kavatsenud ohvrile kahju tekitada, nt enesetapukatse, narkoüledoosid, õnnetused mootorsõidukitega.
- Politseiteenistust kuritarvitav - siia kuuluvad politseiteenistusele esitatud õigustamatud nõudmised, nt valeväljakutsed, korduv pöördumine politsei poole küsimustes, millega inimesed ise hakkama saaksid. See kategooria on viimane abinõu, juhul kui ainus käitumisest tulenev kahju on politseiressursside raiskamine ning siis, kui ükski teine mudel ei sobi.
Tabel 1. Tavaprobleemide liigitus
Tabelis on näha kogu liigitus. Probleemi liigitamine on selle paigutamine sobiva veeru ja rea lõikumiskohta. Nt
- konfliktne - meelelahutuskohtade probleem - pubide ümbruses vedelevatest klaaspudelitest põhjustatud vigastused. (A);
- maastikurajal aset leidnud mootorrattaõnnetused - ohustav - ühiskondliku teedevõrgu probleem. (B)
- probleemiga võib seotud olla mitu käitumismudelit või keskkonda. Nt kodutud võtsid kasutusele ehitusplatsiga piirnevad mahajäetud hooned. Need olid avatud või üleminekukeskkonnad. Kodutute tegevusega kaasneb ebaviisakus (C), kuid nende hoonete hõivamise taktika ohustas neid endid. Seega on ohustatus teine sobiv käitumismudel (C)
Kuritegevuskolded
... on alad, kus pannakse toime kuritegusid. Võib eristada kolme liiki nn kuumi kohti:
- kurjategijate jahimaad (kuriteo esilekutsujad) on kohad, mis paeluvad paljusid inimesi, nt kaubanduskeskuste piirkonnad, transpordi sõlmpunktid, suured vabaõhuüritused. Õigusrikkujatel on tohutu hulk võimalusi ja sihtmärke ühes kohas ning ajas, mistõttu pannaksegi toime kuritegu või korrarikkumine. Seega kasvavad sellised probleemid sedavõrd, kui laieneb selle ala kasutus.
- kurjategijate lemmikpaigad (kuriteo soodustajad) on kohad, mis võimaldavad õigusrikkujatel kergesti kuritegu toime panna, sest need on talle tuttavad. Sellistesse kohtadesse kogunevad inimesed, kes on kuritahtlikult motiveeritud. Teatud aja jooksul võivad õigusrikkujad sisenda sellele alale väljastpoolt, kuid pikema aja möödudes ning mingite asjaolude sunnil võivad õigusrikkujad ka ümber paikneda. Nt prostitutsiooni ja narkomaaniaga seotud paigad. Seadusevastast tegevust võimaldavad ka mõned meelelahutusasutused. Esialgu ainult kohalikele, siis kuulsus levib ja koguneb järjest enam õiguserikkujaid - suureneb ka kuritegevus ja korrarikkumiste arv.
- puuduliku kontrolliga kohad (kuriteo võimaldajad) on vähe käitumist reguleerivaid norme - puuduvad tegutsemisreeglid või neid ei rakendata. Nt autoparkla töötaja on töölt vabastatud ja seetõttu saavad inimesed vabalt parklas ringi hulkuda. Järgneb sõidukitest varguste kasv. See on näide, kuidas ühes kohas muutus järsult koha haldamine. Vahel toimub protsess aeglaselt, kasvades pikapeale probleemiks. Kuritegu võimaldab ka valve ja ohjaja järkjärguline nõrgenemine. Nt kui vanemad viibivad oma lastega mänguväljakul, siis kaitsevad (valve) nad samal ajal lapsi ning takistavad nende väärkäitumist (ohjaja). Kui vanemad muudavad oma käitumisstiili ja lapsed on sagedamini üksinda, siis suureneb lasteloht sattuda kuriteo ohvriks või saada õigusrikkujateks.
Tabel 2. Kuritegevuskollete nõrgestamine
Hüpoteesi sõnastamine
Probleemi lahendamiseks võib püstitada hüpoteese, mis võivad olla tõesed või väärad. Hüpoteesid luuakse kas praktika või teooria põhjal. Hüpoteeside kogum on probleemi uurimisel teeviidaks. Hüpoteesid annavad aimu, mis andmeid oleks tarvis koguda, kuidas neid peaks analüüsima ning kuidas analüüsi tulemusi tõlgendada. Vaatleme näiteks piirkonnas asetleidvate korrarikkumistega seotud probleemi. Hüpotees peaks olema järgmine: aastas on teatud perioodid vahejuhtumite poolest rikkamad. Mõnes paigas on juhtumeid palju, ent samal ajal on kohti, kus neid on vähe või pole üldse. Eksisteerib väike inimrühm, kes on pidevalt rikkumistega seotud, kuid rohkem on vahejuhtumites isikuid, kes on segatud olnud vaid harvadel juhtudel. Sääraste väidete õigsuse või ekslikkuse määramiseks tuleb probleemi esiteks kirjeldada ning siis pakkuda valik lahendusi. Hüpoteesid annavad aimu, mis laadi andmeid tuleks koguda. Et kontrollida hüpoteesi, mille järgi teatud väike rühm inimesi on sageli seotud korrarikkumiste toimepanemisega, kuid rohkem on inimesi, kes on ainult puhuti segatud, on vaja hankida andmeid, kui paljudesse korrarikkumistesse on vastavad õigusrikkujad segatud olnud. Et kontrollida aja kohta püstitatud hüpoteesi, tuleb hankida andmed sündmuste kuupäevade ja kellaaegade kohta.
Hüpoteesid aitavad analüüsi tulemusi tõlgendada. Kontrollimise tulemustest võib saada vihjeid, kuidas lahendada probleemi tulemuslikult. Kui uurida sõidukivargusi, võib tekkida küsimus, miks ühest parklast varastatakse rohkem autosid kui naabruses olevatest. Kõnealuse parkla kohta on teada, et palju kasutajaid jätab oma auto sinna pikaks ajaks. Hüpoteesi kohaselt lokkab kuritegevus vaadeldavas parklas seetõttu, et autoomanikud tasuvad parkimistasu parklasse sisse sõites, aga keegi ei jälgi, milline isik autoga parklast välja sõidab. Teooriad kinnitavad tegelikkust - kui pole nägijaid, pannakse kuritegusid toime rohkem. Kui hüpotees on õige, on vastukaaluks tõhus abinõu - palgata keegi, kes jälgib parkivaid või parklast välja sõitvaid autosid. Konkreetse parkla võrdlemine naabruses olevatega aitab meie hüpoteesi kontrollida. Kui paremini valvatavais parklais on vargusi vähem, siis toetab see hüpoteesi. Kui ilmneb, et naaberparklais on valve sama, kuid vargusi tuleb ette vähem, peab otsima teisi vastuseid.
Hüpoteesi sõnastamiseks peab asja olemuse kohta esitama küsimusi. Seejärel tuleb alustuseks anda igale küsimusele lihtne oletuslik vastus, võttes aluseks nii kogemused kui ka teooria. Vastuseks tekib hüpotees. Väite puhul peaks arvestama, et see võib olla ekslik; tuleb luua viis, kuidas tõestada, kas väide on õige või väär. Võimaluse korral peaks looma kaks või enam võistlevat hüpoteesi. Kui iga hüpotees on seostatud potentsiaalse lahendusega, juhib nende hüpoteeside üheaegne kontrollimine tähelepanu rakenduslikele lahendustele ning välistab
ebarealistlikud.
Kui hüpoteesi testida ei saa, jäävad ka küsimused vastamata ning iga reageering, mis on rajatud hüpoteetilisele alusele, on kaheldava kasuteguriga. Kui õigusrikkujate kohta puuduvad näiteks andmed, siis on sariõigusrikkumiste vastu mõeldud meetmete võtmine suure tõenäosusega määratud nurjumisele, kuna pole teada, kas korduv õigusrikkumine on üldse selle probleemi osa. Järelikult on vahel kasulik püstitada selliseid hüpoteese, mida testida ei saa, sest need võivad seostuda meetmetega, mida analüüs ei toeta. Selliseid meetmeid tuleb vältida.
Tabelis on üks hüpoteesinäide - küsimus, millele otsitakse vastuseid - ning hüpoteesi paikapidavuse kontrollimise võimalikud moodused.
Küsimused, hüpoteesid ja testid
