Teeniskoerte tõugusid on maailmas palju kuid politsei- ja piirivalveametis (PPA) on valdavad kolm põhilist:

1. saksa lambakoer

2. belgia lambakoer

3. spaniel

Populaarseimaks on siiani Eestis esimene. Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inimsõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest. Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Samas allub ta jäägitult karjajuhile. Värvuselt on tüüpiline saksa lambakoer pruun, musta selja ja koonu või maskiga. Saksa lambakoera eluiga on umbes 13 aastat. Turjakõrgus emastel 56–60 cm, isastel 60–65 cm. Emased kaaluvad 22–35 kg, isased 30–40 kg. Saksa lambakoer läbi ajaloo kujunenud populaarseks teenistuskoera tõuks. Peale tõu looja, Max Emil Friedrich von Stephanitz, poolt mitme saksa lambakoera politseile annetamist, hakkasid ilmnema nende võimed tööks politseikoertena. Lõpuks tunnustas ka sõjavägi saksa lambakoerte töövõimeid. Esimeses maailmasõjas täitsid koerad mitmeid ülesandeid: nad olid kuller-, pääste-, valve- ja patrullkoerad, andsid märku vaenlase lähenemisest (saksa lambakoer…. 15.05.2011).

Üldist arengut jälgides on oodata saksa lambakoera populaarsuse langust teenistuskoera tõuna ja tema asendumist belgia lambakoeraga. Belgia lambakoer põlvneb saksa lambakoerast. Ka suuruselt, isased 60-66 cm ja emastel 56-62 cm on ta saksa lambakoeraga võrreldav. On hea kehaehitusega, tähelepanelik ja elav, suurepärane vahikoer. (Adlercreutz jt 1994:147) Saksa lambakoerast eristab teda suurem aktiivsus ja parem saagiinstinkt. Patrullkoerana väga populaarne tõug Euroopas. Soome politseis on ligemale 50% teenistuskoertes belgia lambakoerad (Tikkanen.A 2008), sarnane olukord on ka Soome kaitsejõududes. Mõned isendid on hetkel teenistuses ka Eesti politseis. Võrreldes saksa lambakoeraga on belgia lambakoeri efektiivsem kasutada teenistuskohtades, kus võib esineda jõukasutuse situatsioone, milles on vajalik kasutada koera inimese kinnipidamiseks või vastupanu murdmiseks.

Jahikoerte tõud, nagu spanielid, on asendamatud eriotstarbeliste ülesannete täitmisel, näiteks narkootiliste ainete, või relvade otsimisel. Nende võime kauakestvalt otsida on oluliselt parem kui lambakoertel. Samuti on nad head jäljeajajad, kuid rakendust nad sellel alal ei ole leidnud, kuna jälje lõpus eeldatakse alati vastupanu osutamise võimalusele ja selles situatsioonis on väiksed tõud võimetud.

 

 

 

Antud tõugud on valdava kuna:

1. nende tõugude populatsioon euroopas on suur, see tähendab paremat valikut

2. lähiriikides on ka samad tõud valdavateks teenistustõugudeks, seega lihtsustab see teadmiste oskuste jagamist

3. on sobivad teenistuses meie kliimas ja on vähe hooldust nõudvad, võrreldest eksootiliste tõugudega

 

Tõust tähtsam on konkreetse koera tõõomadused, mis ei välista ka tõutute koerte kasutamist, kuid seda ei ole juhtunud kuna:

1. tõutuid koeri valdavalt ei koolitata seega nende tööomadused on teadmata

2. tõutud koerad valdavalt ei läbi terviseuuringuid seega nende tervis ja oletatav tööiga ei ole ennustatav.

2. tõukoeri valdavalt koolitatakse, kuna seda nõuavad aretusnõuded, seega tööomadused on teada

3. tõukoerad valdavalt läbivad terviseuuringuid, kuna seda nõuavad aretusnõuded, seega on tervis ja eluiga ennustatav

Tõukoerte aretusnõuded lubavad piiranguteta kasutada ainult terviseuuringud läbinud ja koolituskatseid läbinud koeri. Selle tõttu on lihtsam hankida koeri kennelkasvatajate käest kui otsida üksikindiviide, kes võiks meile töö ja terviseomadustelt sobida.

 

 

Koerte hankimiseks on kaks võimalust:

• osta
• aretada

Kuni 2004 aastani hangiti enamus politsei ja piirivalve koeri aretuse teel. Selleks oli ka Eesti kennelliidus registreeritud kaks kennelit:

• politsei "Liivapesa"
• piirivalve "Piirikoer"

Hilisemal ajajärgul on koerad ostetud kasvatajatelt.

Viimaste aastate jooksul on valdav enamus koeri hangitud väljaspool Eestit kuna:

• lähiriikides on tänu riigikoerte ja koerasportlaste suurele arvule palju nn töökoerte kasvatajaid
• Eestis ei aretata PPA-le sobilkke koeri, kuna aretussuundumus on toota lemmiloomi mitte tööloomi
• oma aretus tuleks liialt kallis kuna PPA vajab keskmiselt aastas kuni 10-12 kutsikat.

Kutsikate hinnad Eestis ja lähiriikides on sarnased, jäädes tänase seisuga 500-1000 EUR-i piiridesse.

Koerte hankimisega PPA koerajuhtidele ja põhikursuse kanditaatidele tegeleb Teenistuskoerte Koolituskeskus PPA hankeplaani alusel.

Selline hankimiskorraldus on sobiv kuna:

• on lihtsam omada ülevaadet kui koerad hangitakse ühe allika kaudu
• omab häid kontakte erinevate kasvatajatega
• omab häid kontakte koolitajatega saades informatsiooni planeeritava pesakonna isa ja ema tööomadustest
• teab hangitavatele koertele esitatavaid nõudmisi ja oskab neid hinnata kutsika valikul
• on seda pikema aja jooksul teinud ja teda tuntakse, tundmatule ostjale ei pruugita head koera müüa

Põhilised riigid kust koerad on toodud on Soome, Venemaa, Rootsi.

Tuntumad kennelid kust koeri on hangitud:

• Kennel Golttvizenhof
• Kennel Ratsumestarin
• Kennel Aufgeweckt
• Kennel Bacteriodes
• Kennel Ruutipussi
• Kennel Imzedrifts

 

 

 

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License.