Avaldus
OLULISED MÄRKSÕNAD:
- VTM alustamine,
- esimene menetlustoiming,
- tegevused väärteoteate saamisel ja
- teatajale vastamine
Näidis 1. Avaldus teatega kahjust ja kahjusumma
VTMS § 58. Väärteomenetluse alustamine
(1) Väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga.
(2) Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19.
(3) Seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse väärteomenetluse alustamisel menetlusaluselt isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse väärteoasja materjalidele.
VMTS § 59. Väärteoteate lahendamine
(1) Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, alates väärteoteate kättesaamisest.
(2) Kui väärteomenetlust ei alustata, on väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 76 ettenähtud korras, millest teavitatakse väärteoteate esitajat.
MENETLUSALUSE ISIKU ÕIGUSED:
(VÄLJAVÕTTED VÄÄRTEOMENETLUSE SEADUSTIKU KOMMENTERITUD VÄLJAANDEST lk 20-22)
1. VTMS § 19 nimetab menetlusaluse isiku kaitseõigused. Oma olemuselt sarnanevad need kahtlustatava ja süüdistatava õigustele kriminaalmenetluses.
2. Menetlusaluse isiku õigused jagunevad järgmiselt:
1) Õigus informatsioonile
- teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse;
- teada menetlustoimingu eesmärki;
- tutvuda toimikuga;
- tutvuda menetlustoimingu, milles ta on osalenud, protokolliga;
2) Õigus olla ära kuulatud
- anda ütlusi;
- teha avaldusi menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta, mis protokollitakse;
- esitada vastulause
- osaleda kohtus asja arutamisel
3) Õigus kaitsjale
4) Kaebeõigus
- vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming;
- vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu lahend.
Menetlusalusele isikule õiguste selgitamine ei tohi olla formaalne. Õiguste selgitamine tähendab vastavate menetlusõiguse sätete suulist tutvustamist ning nende sisu lahtimõtestamist. Tulenevalt Riigikohtu praktikast kriminaalmenetluses ei saa õiguste selgitamiseks lugeda üksnes allkirja võtmist VTMS § 19 loetelule ega ka võimaluse andmist lugeda iseseisvalt vastavat paragrahvi (RKL 3-1-1-25-02 ).
Küsitav on, kas ainuüksi VTMS §-s 19 sätestatud õiguste selgitamata jätmine on menetlusnormide oluline rikkumine. Riigikohus on lugenud õiguste selgitamata jätmise küll taunitavaks (RKL 3-1-1-109-03 ), kuid seisukohta, kas seda lugeda VTMS § 150 lg 2 alusel väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, pole võetud.
3. Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjale alates esimesest menetlustoimingust, kuid kaitsja mitteilmumine ei takista menetlustoimingute tegemist. Kuigi VTMS seda otsesõnu ei reguleeri, on alust väita, et kaitsjal on õigus osaleda menetlusaluse isiku suhtes tehtavates menetlustoimingutes, mitte aga nt tunnistaja ülekuulamise juures. Põhjenduseks on väärteomenetluse olemus (sarnaselt kriminaalmenetlusele), kus menetleja kogub ja hindab tõendeid ning teeb sellest lähtuvalt menetlusotsuseid. Kaitsja roll piirdub menetleja tegevusele reageerimisena (nt taotlused, kaebused, vastulause väärteoprotokollile, tõendite usaldusväärsuse vaidlustamine).
NB! OÜ Kihli Karjäär avalduses on süüteo asjaolud ebaselged, millisele süüteokoosseisule vastab avalduses kirjeldatu?
OLULISED MÄRKSÕNAD:
- väheväärtuslik asi,
- väheoluline varaline õigus,
- miinimumpäevamäär,
- oluline kahju,
- palga alammäär
Menetleja on koostanud väärteoprotokolli KarS § 218 alusel, kas see on õige?
KÜSIMUS: MIDA TEHA, KUIDAS OLUKORDA LAHENDADA?
JA NII LIHTNE SEE ONGI!!!
