Kaebuse kohtuliku arutamise etapid:

· Kohtuistungi rakendamine (arutamise edasilükkamine, kaebusest loobumine);

· Kohtulik uurimine ja selle lõpetamine (kohtunik esitab otsuse peale esitatud kaebuse ja muud esitatud dokumendid -> küsib kas kaebaja jääb oma kaebuse juurde või loobub sellest; -> küsib, millises järjekorras tõendeid uurida; -> esimesena annab ütlused menetlusalune isik, seejärel võivad teda küsitleda kohtuväline menetleja ja kaitsja; -> tunnistaja ütlused, seejärel võivad teda küsitleda kohtuväline menetleja menetlusalune isik ja kaitsja; -> kirjalike tõendite uurimine; kohtunik küsib, kas on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks);

· Kohtuvaidlus (vaidluse avab kohtunik; -> esimesena saab sõna kaebaja, seejärel teised kohtumenetluse pooled; peale vaidlust teatab kohtunik lahendi kuulutamise aja);

· Kohtuistungi arutamise kohta koostatakse protokoll

NB! SEE ON OLULINE:
· Juhul kui kaebus on määratud kohtulikule arutamisele, lasub kohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid. Ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest (RKL 3-1-1-19-04). Sellise regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et kui kaebaja ei oska välja tuua kõiki olulisi asjaolusid, siis kohus isiku õiguste kaitsjana pöörab tähelepanu ka neile (Koolmeister jt 2007: 171).

· Kaebuse võib edasi lükata: poolte põhjendatut taotlusel kuni 1-ks kuuks (NB! 2-aastane tähtaeg); kohtu poolt, kui on tarvis koguda lisatõendeid, samuti on kohtuvälisel menetlejal õigus esitada uusi tõendeid.

· Kaebuse esitajal on õigus kaebusest loobuda ning kohus lõpetab kaebemenetluse. NB! Erandlikult ei lõpetata menetlust, kui kohus tuvastab, et menetlusaluse isiku õigusi on oluliselt rikutud.