Niskaneni bürokraatiamudel

 

Niskanen (1971) on uurinud bürokraadi käitumise iseärasusi võrreldes erasektoris töötajaga. Selleks, et karjääri teha (paremale järjele jõuda) püüab erasektori töötaja maksimeerida oma firma kasumit. Kui kasvavad firma kasumid, kasvab ka töötaja sissetulek. Seevastu bürokraat püüdleb oma asutuse hea maine, võimu ja tähtsuse poole. Kõiki neid püüdlusi annab hästi kokku võtta ja teostada asutuse eelarve kaudu ja seepärast bürokraat maksimeerib eelarvet. Tavaliselt ei ole sponsor ega seadusandja, kes kinnitavad finantseerimise, võimelised asjatundlikult hindama bürokraadi töömahtu ega takistama bürokraatiaaparaadi ekstensiivset arengut, valitsused aga ei ole bürokraatia võimu piiramisest huvitatud.

 

Mis on ametnikele kasulik? Erasektori töötaja püüab maksimeerida firma kasumit. Bürokraat püüdleb enda, oma asutuse hea maine poole, võimu ja tähtsuse poole. Mida ametnikud püüavad maksimeerida? Ühe võimaliku vastuse annab W.A.Niskanen (Reagani administratsiooni Majanduskonsultantide Nõukogu liige ja endise Ford Motor Company aseesimees).

 

1. Ta väitis, et ametnikud püüavad maksimeerida oma asutuse suurust. Ametnikke huvitab nende palk, ametikohaga kaasnevad lisasoodustused, reputatsioon ühiskonnas, võim, mis on kõik seotud nende asutuse suurusega.

 

2. Ametnikkonnas toimub üha süvenev tsentraliseerumine (ja seega konkurentsi vähenemine)

 

Ametnik konkureerib summade saamiseks teiste ametnikega. Ametnikevaheline konkurents asendab turukonkurentsi. Ametnik reageerib nende riigikogu liikmetele soovidele, kes töötavad nendes komisjonides ja allkomisjonides, millele asutus allub. Seega pole ametnike väidetav ebaefektiivsus osaliselt mitte ametnikkonnast tulenev vaid pigem seadusandliku (Riigikogu, Kongressi) ebaefektiivsuse ilming. Kui ametkondade vahel pole erilist konkurentsi, võivad ametnike huvid minna üldsuse huvidest tunduvalt lahku. Niskaneni bürokraatia mudeli kohaselt toimub töömahu maksimeerimise kaudu eelarve maksimeerimine.