Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse tarbijahinnaindeksit. Järgnevalt selgitataksegi, kuidas arvutatakse tarbijahinnaindekseid ja kuidas nende baasil tuletatakse inflatsioonimäär. Olgu täpsustuseks lisatud, et kuigi lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse ka teisi indekseid hinnamuutuste määratlemiseks (nt tootjahinnaindeks, SKP deflaator jne), siis antud juhul keskendutakse kõige enam kasutatavale tarbijahinnaindeksile.

Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, milliseid kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Sellise ostukorvi maksumus mõõdabki hinnataset majanduses. Näiteks olgu keskmise tarbija ostukorv järgmine:

Kaup või teenus	Hind	Kogus	Maksumus
Piim (l)	10	5	50
Leib (kg)	20	3	60
Õhtusöök restoranis (korda)	150	2	300
Bussipilet (tükki)	15	10	150
Kontserdipilet (tükki)	200	2	400
Alkohol (l)	50	1	50
Kokku	-	-	1010

Tabelist nähtub, et tarbija ostukorvi maksumus on kokku 1010 krooni. See väljendabki hinnataset, kuid et seda oleks mugavam kasutada, teisendatakse see ümber indeksi kujule. Sisuliselt 1010 võrdsustatakse 100-ga ning järgmiste perioodide hinnatasemeid hakatakse inflatsioonimäära tuletamiseks sellega võrdlema. Tarbijahinnaindeksiks (edaspidi THI) ümberteisendamine toimub järgmise valemi alusel:

THI = (ostukorvi väärtus jooksval perioodil / ostukorvi väärtus baasperioodil) * 100

Jooksva perioodi all võib siinkohal mõelda huvipakkuvat perioodi ehk siis perioodi, mille kohta indeksit arvutama hakatakse. Baasperioodiks on periood, millega jooksva perioodi hinnataset soovitakse võrrelda. Arvutades hinnaindeksit baasperioodi jaoks langevad jooksev ja baasperiood kokku. Seega kui eeldada, et eelmise tabelis toodud andmed kajastavad ostukorvi maksumust 0000 a, siis THI sellel aastal on:

THI₀₀₀₀ = (1010/1010) * 100 = 100

Oletame, et järgmise, 0001 a ostukorvi struktuuri ja kaupade hindasid kirjeldab järgmine tabel:

Kaup või teenus	Hind	Kogus	Maksumus
Piim (l)	9	5	45
Leib (kg)	18	3	48
Õhtusöök restoranis (korda)	170	2	340
Bussipilet (tükki)	18	10	180
Kontserdipilet (tükki)	210	2	420
Alkohol (l)	70	1	70
Kokku	-	-	1103

Nagu nähtub, on osade kaupade hinnad langenud, osadel kasvanud, kokkuvõttes aga ostukorvi maksumus on suurenenud. Soovides leida THI 0001 a kohta, tuleb teha järgmine tehe:

THI₀₀₀₁ = (1103/1010) * 100 = 109,2

Inflatsioonimäära arvutamiseks 0001 aastal tuleb leida THI protsentuaalne muutus. Olgu siinkohal selguse mõttes ka vastav valem välja toodud, kus π tähistab inflatsioonimäära:

π ₀₀₀₀ = [(THI₀₀₀₁ – THI₀₀₀₀)/THI₀₀₀₀]*100%

Sisuliselt tuleb selle perioodi, mille kohta soovitakse inflatsiooni teada, tarbijahinnaindeksist lahutada eelmise perioodi hinnaindeksi väärtus, tulemus jagada eelmise perioodi indeksi väärtusega ja seejärel korrutada 100%-ga. Antud näites toodud andmete puhul seega:

π ₀₀₀₁ = [(109,2 – 100)/100]*100% = 9,2%

Seega inflatsioonimäär 0001 a oli 9,2%. Kui baasperioodiks on eelmine periood, saab inflatsioonimäära leida kerge vaevaga. Inflatsioonimäär on võrdne indeksi väärtuse selle osaga, mis ületab 100 (ehk kui indeks on 109,2 siis inflatsioonimäär on 9,2%). Kuid oletame näiteks, et 0002 a on THI väärtus 115. Mis on inflatsioonimäär 0002 a? On küll lihtne aru saada, et hinnatase on kasvanud 15% võrreldes 0000 a-ga, kuid enamasti pakub huvi hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga ehk inflatsioonimäär jooksva perioodi lõikes. Siis tuleks teha järgmine tehe:

π₀₀₀₂ = [(115 – 109,2)/109,2]*100% = 5,3%

Järelikult 0002 a inflatsioonimäär on 5,3%. Seega hinnaindeksite tõlgendamisel on alati vaja kindlaks määrata, mis aasta on baasaasta, kuna indeksid kajastavad just muutust baasaasta indeksi väärtuse suhtes. Baasaasta on üldjuhul ka erinevates andmebaasides esitatud statistiliste andmete juures ära toodud. Näiteks kui baasaasta on 2010, siis tähistatakse seda järgmiselt: 2010 = 100.