Täielik või mittetäielik norm?

Täielik õigusnorm on vajalik ära tunda selleks, et teada, kas see norm rakendub või realiseerub või mitte. Täielikud õigusnormid on need, mida me saame kasutada reaalse elulise situatsiooni lahendamisel; need normid on otsesed juhised, kuidas tuleb või võib käituda mingi elulise situatsiooni esinemisel.

Täielik norm allub konstruktsioonile "kui....siis....", kuigi seda ei ole keeleliselt alati selliselt võimalik välja lugeda.

 

Näiteks: Asjaõigusseadus (AÕS) § 41 lg 2:

Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga,

on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.

 

Siin on võimalik paragrahvi tekstist välja lugeda, et meil peab esinema sättes kirjeldatud situatsioon ("kui") - näiteks selline, kus hambaarsti ooteruumis võtab Mart enda kätte Kati vihmavarju. Edasi ütleb säte, mis sellistel juhtudel järgneb ("siis") - meie juhul võiks öelda, et Kati võib selle vihmavarju kohe Mati käest tagasi rabada.

 

NB! Sätted, mis annavad ette, nimetavad mingid tingimused ning seejärel sätestavad, mida need tingimused endaga kaasa toovad - kellelegi mingi õigustuse, kohustuse, võimalused vm tagajärje - sellised sätted ongi täielikud õigusnormid.

iDevide ikoon Täida lüngad
kirjuta sulgudesse, kas norm on täielik või mittetäielik õigusnorm. sisesta "mtäielik" või "täielik".

Asjaõigusseadus:

Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud ( ).

Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist ( ). Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia ( ). Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik ( ).

 

 

Eesti Keele Instituudi põhimääruse § 1:

Eesti Keele Instituut (edaspidi – EKI) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, teiste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute alusel ( ).

Vidruka kooli põhimääruse § 6:

Kooli tegevuse eesmärgid on:
1) võimaldada hariduslike erivajadustega õpilastel täita koolikohustust ja omandada põhiharidus põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ning toimetuleku riikliku õppekava alusel;
2) kujundada õpilastes igapäevaeluga toimetulekuks vajalikke oskusi ja eetilisi tõekspidamisi ( )

Relvaseaduse § 23 lg 9:

Relvade käitlemise seaduslikkuse üle järelevalvet või süüteoasja menetlust teostama volitatud asutuse taotlusel tehakse tüübikinnitust juhul, kui:

1) otsustatakse käesoleva seaduse alusel antavate lubade väljastamine, kehtivuse peatamine, pikendamine või vahetamine;
2) on vaja kindlaks teha või üle kontrollida relva või laskemoona liiki, lähtudes käesoleva seaduse 2. peatükist ning §-dest 3 ja 25 ( ).

Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 5:

Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse ( ).

Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 35 lg 3:

Perearst on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisest alates kahe kuu jooksul viima oma tegevuskoha ruumid, sisseseade ja aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega ning registreerima andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise ( ).

Laste liikluskasvatuse kord § 8 lg 4:

Jalgratta ja mopeedi juhiloa taotlemiseks vajalikud teadmised ja oskused võivad õpilased omandada ka kodus lapsevanema juhendamisel ( ).

Töö- ja puhkeaja seaduse § 26:

Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks, katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral ( ).

Töö- ja puhkeaja seaduse § 27:

Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal õigus teha ettekirjutus ( ).

Vangla sisekorraeeskiri § 31:

Lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglaametniku järelevalve all ( ).

Vangla sisekorraeeskiri § 35 lg 1:

Loa andmisest võib keelduda, kui kinnipeetaval on samal kuul üks kokkusaamine olnud ja kokkusaamisruumis ei ole vaba kohta või kui vangla direktor või tema määratud isik kahtleb kokkusaaja maines ( ).

 

  

« Eelmine | Järgmine »