Õigusnorme peab oskama erinevatel alustel liigitada sellepärast, et neid norme hiljem õiges situatsioonis osata kohaldada. Igal normil on oma tähendus, mida peab oskama mõista et teda reaalses elus õiges situatsioonis kasutada.

Nii näiteks on õigusnormid need, mis näevad ette, kuidas tuleb autosid parkida ning mida riigivõim võib ette võtta nendega, kes oma auto valesti on parkinud. Et aga liiklusega seotud norme on palju ja mitmetes erinevates aktidel laiali, aitab normide liigituse tundmine meil õige normi üles leida - nii sellel, kes autot pargib, kui ka riigivõimul, kes tahab valesti parkijat korrale kutsuda või karistada.

Sellise liigituse alusel saame öelda, et autode parkimist puudutavad sätted kuuluvad avaliku õiguse alla, kuna reguleerivad isiku ja riigi vahelisi suhteid ning määratlevad avalikkuse huvides ja avaliku korra ja julgeoleku kaitseks ühtse reeglistiku liiklemiseks, samuti on valesti parkija ja trahvi määraja vaheline suhe avalik-õiguslik, kuna riik subordinatsioonisuhtest tulenevalt kohaldab ühepoolselt isiku suhtes karistusvõimu. Seega sellisele õigussuhtele kohaldame ka avaliku õiguse printsiipe ja põhimõtteid, mitte eraõiguslikke.