Juudi kogukondi leidub tänapäeva maailmas enamasti kõikjal. Maailma umbes 13. miljonist juudist elab suurem osa Iisraelis ja USA-s. (Partridge,C.2006:306)

Juudi rahvas on pidanud üle elama mitu pagendusperioodi. Nende ajalugu on läbi sajandite mõjutanud see, kui sallivalt või sallimatult on neisse suhtutud. Esimene suurem juutide pagendamine kodumaalt leidis aset 6. sajandil e.Kr., kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma ning küüditasid juute Babülooniasse. Viimane küüditamine ja juutide hukkamine toimus aga mõned aastakümned tagasi. Varsti pärast seda, kui Saksamaal tuli 1933 aastal võimule Hitleri paremäärmuslik ja antisemiitlik Rahvussotsialistlik Partei (natsid), kehtestati juutidele karmid piirangud. Neilt võeti kodanikuõigused ning oma rahvuse märkimiseks kohustati neid kandma kollaseid kuusnurki. (Breuilly, O`Brein, Palmer 1999:39)

Juudi haritlased kaotasid oma töö, juudi poode boikoteeriti. 1935. aastal kuulutati seksuaalsuhted juutide ja mitte-juutide vahel kuritegelikuks. Mida aeg edasi seda rohkem hakati juute taga kiusama, mis lõppes juutide jaoks liikuvate gaasikambrite, metsas olevate massihaudade ja koonduslaagritega. Meile kõige tuttavam koonduslaager oli Poolas Auscwitz.

Teise maailmasõja lõpuks oli üle 6 miljoni juudi kaotanud elu. (Partridge,C.2006:302) Kuid miks? Kas selleks, et neid peetakse Jeesuse kui kristlaste messia tapjateks?

Sestsaadik on juudi kogukonnad diskuteerinud holokausti (holokaust- juutide hävitamine kui ohvrite surnukehad põletati ära krematooriumites) tekitatud teoloogilise küsimuse üle - Kus oli jumal siis, kui juudid seda suurimas hädas tungivalt vajasid?(Partridge,C.2006:302-303)