Politsei süüteoennetusliku tegevuse juhend

iDevice ikoon

Politsei süüteoennetusliku tegevuse juhend

I. Üldsätted

  1. Juhendiga sätestatakse politsei süüteoennetusliku töö ülesanded, planeerimine ja korraldamine, hindamiskriteeriumid ning tegevus koostööpartneritega.

  1. Politsei süüteoennetusliku töö kavandamisel, korraldamisel ja tegemisel juhindutakse Siseministeeriumi ja Eesti Politsei prioriteetidest.

  1. Politsei süüteoennetustöös osalevad kõik politseiasutused.

II. Mõisted

  1. Süütegude ennetamine - politsei sihikindel tegevus eesmärgiga vähendada süütegude soodustegureid ja põhjuseid, õigusvastase käitumise võimalusi ning raskendada süütegude toimepanemist, tehes sealjuures koostööd elanikkonna ja koostööpartneritega;

  1. Koostööpartnerid - tööpiirkonnas konkreetse probleemi lahendamiseks politsei tegevusega süütegude ennetamiseks kaasatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, eraõiguslikud juriidilised ja füüsilised isikud ning mittetulundusühingud;

  1. Probleem - tööpiirkonna õiguskorda mõjutavate sotsiaalsete seoste või süütegevuse tendentside analüüsiga välja selgitatud kogukonna turvatunnet häirivad asjaolud, mis vajavad politsei ja/või koostööpartnerite sekkumist olukorra muutmiseks;

  1. Piiriülene ennetustegevus - süütegude ennetamisele suunatud tegevus, mis toimub Eesti politseiasutuse ja ühe või enama välisriigi politseiasutuse või muu asutuse või organisatsiooni vahelises koostöös;

  1. Üleriigiline ennetustegevus - kogu riigi territooriumi hõlmav süütegude ennetamisele suunatud tegevus;

  1. Regionaalne ennetustegevus - ühte või enamat maakonda hõlmav süütegude ennetamisele suunatud tegevus;

  1. Piirkondlik ennetustegevus - vahetus tööpiirkonnas teostatav süütegude ennetamisele suunatud tegevus;
  2. Projekt - ajaliselt piiritletud, konkreetse probleemi lahendamisele ja riskirühma(de)le suunatud, eraldi rahastatav, politsei prioriteetsetest eesmärkidest lähtuv, koostööpartnerite ja/või politseiväliste rahastajatega ühiselt teostatav süüteoennetuslik tegevus;

  1. Ennetusüritus - osalemine teiste isikute või politsei poolt korraldatud süüteoennetusliku eesmärgiga ühekordsetes tegevustes (näitused, teabepäevad vms);

  1. Riskirühm - isikud, kes ei ole süütegusid toime pannud, kuid kellel on selleks kõrge risk (õiguserikkujate pereliikmed, tutvusringkond vms) ning süütegusid toimepannud isikud;

  1. Riskitegurid - asjaolud, mis suurendavad süütegude toimepanemise tõenäosust või vähendavad elanikkonna turvalisust.

III. Ennetustegevuse eesmärgid

  1. Politsei süüteoennetusliku tegevuse eesmärgiks on süütegude ärahoidmine toimepanemise võimaluste vähendamisega ja toimepanemise raskendamisega, suurendades avastamise tõenäosust ja vähendades süüteoga saadavat kasu.

  1. Põhitähelepanu tuleb pöörata prioriteetsetele süütegudele ning arvestades tööpiirkonna eripära.

  1. Politsei süüteoennetusliku tegevuse eesmärgi saavutamiseks:

17.1. selgitab pädevatele ametkondadele ja elanikkonnale süütegevust soodustavaid asjaolusid ja võimalusi süütegevuse ohvriks langemise vältimiseks;

17.2. mõjutab riskirühmi või süüteoohtlikke olukordi;

17.3. vähendab karistusõiguslike ja politseiliste meetmetega süütegude korduvust.

IV. Süütegude politseilised ennetusmeetmed

  1. Süütegude politseiliste ennetusmeetmete hulka kuuluvad:

18.1. sotsiaalsed ennetusmeetmed - süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, arvestades ühiskonnas seatud eesmärke, millega hoida ära inimese marginalisatsioonist tingitud hälbiv käitumine (nt töö kohalikes komisjonides, sotsiaaltalituste informeerimine, inimeste teavitamine meedia kaudu või vahetus kontaktis võimalikest ohtudest jmt);

18.2. olustikulised ennetusmeetmed - meetmed, mis raskendavad süütegude toimepanemist ning mõjutavad varakult potentsiaalselt süütegude toimepanemisele kalduvaid isikuid või süüteoohtlikke olukordi ja kohti (nt esildised kohalikule omavalitsusele süüteoohtlike olude nagu puudulik tänavavalgustus, ebasobiv kaubandus jmt muutmiseks, esildised juriidilistele isikutele toimepandud kuritegude analüüsil ilmnenud süütegusid soodustavate olude muutmiseks, asutuste töötajate nõustamine võimalike süütegude toimepanemise vältimiseks vahetult nende töökohtades, koostöö naabrivalvega, suunatud politseioperatsioonid kindlas paikkonnas jmt);

18.3. tagajärgede kõrvaldamise meetmed - meetmed, mis on suunatud süütegusid toimepannud inimeste nende poolt korduvsüütegude toimepanemise vältimiseks õiguskorra kaitsmise eesmärgil (nt toimepandud süütegude kiire ja efektiivne lahendamine, süüteo toime pannud isikute kiire tabamine ja vajadusel muust ühiskonnast isoleerimine, politseioperatsioonid konkreetses paikkonnas, vestlused riskirühma liikmetega jmt).

V. Tegevuse vormid

  1. Politsei teostab süüteoennetuslikku tegevust ennetusürituste ja projektidena, mille vormideks on:

19.1. piiriülene ennetustegevus;

19.2. üleriigiline ennetustegevus;

19.3. regionaalne ennetustegevus;

19.4. piirkondlik ennetustegevus;

VI. Tegevuse planeerimine

  1. Politsei süüteoennetuslik tegevus on suunatud probleemide lahendamisele.

  1. Politsei süüteoennetusliku tegevuse planeerimine algab konkreetsete probleemide väljaselgitamisest oma tööpiirkonnas. Probleemide väljaselgitamine toimub piirkondlikku olukorda analüüsides ja arvesse võttes süütegude menetlemisel ilmnenud süütegude toimepanemise riski- ja soodustegureid. Vajadusel ja võimalusel kaasatakse probleemide määratlemisel ja uurimisel vastava ala spetsialiste (teadlasi).

  1. Lähtuvalt väljaselgitatud probleemist ja süütegude toimepanemise riski- ja soodustegurite analüüsist selgitatakse välja võimalikud koostööpartnerid ja valitakse tegevusmeetmed ja -vormid.

  1. Tegevusvormide valikul lähtutakse ressursi otstarbeka kulutamise põhimõttest.

  1. Juhul kui probleemi lahendamiseks ei piisa tavapärase piirkondliku politseitöö ja koostööpartnerite poolt panustatud ressurssidest, kavandatakse probleemi lahendamiseks koos asjast huvitatud koostööpartneritega projektipõhine tegevus.

  1. Süütegude ennetamise tõhustamiseks hinnatakse tegevust regulaarselt ja vajadusel muudetakse toimuvat tegevust parema efektiivsuse saavutamiseks.

VII. Ennetustegevuse korraldamine

  1. Piiriülest ennetustööd viiakse läbi lähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kinnitatud välissuhtlemise korrast ning kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga.

  1. Üleriigilist ennetustegevust juhib Politsei- ja Piirivalveamet:

27.1. korrakaitsepolitseiosakond koordineerib, teostab ja kontrollib üleriigilist ennetustegevust ning teostab oma pädevuse piires piiriülest ennetustegevust. Korrakaitsepolitseiosakonna ülesandeks on korrakaitseliste süüteoennetuslike protsesside taktikaline juhtimine, arvestus ja analüüs ning koostöö koordineerimine teiste institutsioonidega vastavas valdkonnas;

27.2. kriminaalpolitseiosakond koordineerib, teostab ja kontrollib üleriigilist ja piiriülest kriminaalpolitsei valdkonna süüteoennetuslikku tegevust ning koordineerib ja kontrollib süüteoennetuslikku tegevust kriminaalmenetluse raames. Kriminaalpolitseiosakonna ülesandeks on kriminaalpolitsei süüteoennetuslike protsesside taktikaline juhtimine, arvestus ja analüüs ning koostöö koordineerimine teiste institutsioonidega vastavas valdkonnas;

27.3. piirivalveosakond koordineerib, teostab ja kontrollib üleriigilist ja piiriülest piirivalve valdkonna süüteoennetuslikku tegevust. Piirivalveosakonna ülesandeks on piirivalve valdkonna süüteoennetuslike protsesside taktikaline juhtimine, arvestus ja analüüs ning koostöö koordineerimine teiste institutsioonidega vastavas valdkonnas.

  1. Regionaalset ja piirkondlikku süüteoennetuslikku tegevust koordineerivad ja korraldavad prefektuurid.

VIII. Regionaalne ja piirkondlik ennetustegevus

  1. Tegevused piirkondlikul ennetustööl kogukonnaga:

29.1. kogukonda ja seda teenindavaid institutsioone informeeritakse regulaarselt piirkonna õiguskorra seisundist ja turvalisuse tagamise meetmetest regulaarselt otse või erinevate infokanalite kaudu (kohalikud või üleriigilised meediaväljaanded; kohtumised elanike, kohalike omavalitsusorganite ning erinevate kodanikuühendustega; teabelehed, -stendid, ­päevad jne);

29.2. kogukonda ja seda teenindavaid institutsioone teavitatakse süüteomenetluse käigus ilmnenud süütegusid soodustavatest asjaoludest;

29.3. kogukonnale ja seda teenindavatele institutsioonidele antakse konkreetseid soovitusi probleemide lahendamiseks koostöövõrgustike kaudu;

29.4. luuakse usaldussuhteid ning õhutatakse kodanikujulgust tunnustades avalikult koostööd ja kogukonna abi (et julgetaks ja soovitaks politseid teavitada kõigest kahtlasest ja/või politseile huvipakkuvast tegevusest/infost; et vajaduse ja võimaluse korral sekkutaks ise, et takistada korrarikkumisi, või abistataks politseid jmt);

29.5. toetatakse omaalgatuslike korrakaitseliste kodanikuühenduste loomist (naabrivalve, koolivalve, ärivalve jms);

29.6. juhendatakse abipolitseinikke;

29.7. selgitatakse järjekindlalt iseenda ja teiste isikute tervise ning vara kaitsmise vajadust ja võimalusi.

  1. Riskirühmade ja -piirkondade väljaselgitamiseks ja riskitegurite muutmiseks:

30.1. piirkonna analüüsi tulemusena ja süütegude menetlemise käigus selgunud riskirühmade liikmete ning süütegude toimepanemise soodusasjaolude analüüsil ilmnenud püsiva iseloomuga riskitegurite kohta sisestatakse info politsei andmekogusse "Infosüsteem POLIS" (edaspidi infosüsteem). Isiku riskirühma kuuluvust hindab konkreetses piirkonnas töötav politseiametnik lähtuvalt isiku kohta laekunud ja isiklikust kontaktist saadud andmetest;

30.2. infosüsteemi sisestatakse korrarikkumise toime pannud riskirühma liikme kohta: nimi, isikukirjeldus, riskirühma kuuluvuse põhjendus, tutvusringkond, politsei osalusega süüteoennetuslike projektide tegevusse kaasamine (v.a üldise süüteoennetusliku teabe jagamisele suunatud projektid), teostatud muud ennetusmeetmed;

30.3. riskirühmade liikmetega teostatakse vajadusel vestlusi. Vestlusel saadud uus info tuleb sisestada infosüsteemi.

IX. Projektipõhine tegevus ja nõuded projektidele

  1. Projektid peavad olema sisuliselt põhjendatud ja tulemused mõõdetavad (sh kasutada arvulisi näitajaid ja usaldusväärsete meetoditega saadud hinnanguid). Sisuline põhjendatus

tähendab, et projekti eesmärk on seotud politsei prioriteetidega ja/või arvestades tööpiirkonnas esilekerkinud probleemidega/eripäraga ning projekt on suunatud riskirühmale.

  1. Pikemat aega vältavate probleemide lahendamiseks on eelistatud projektid, mis on aktuaalsed pikema aja jooksul, st on jätkusuutlikud. Nende projektide puhul on projekti vajalikkuse hindamisel aluseks varasemate aastate projekti tulemuslikkuse analüüs.

  1. Projekti eestvedajaks on politsei vaid juhul, kui projekti sisu ja eesmärk on tihedalt seotud politsei põhitegevusest lähtuva süüteoennetusliku tegevusega ning ei kuulu mõne teise ametkonna pädevusse. Kui projekt kuulub teise ametkonna pädevusse, siis ei ole politsei eestvedaja rollis, vaid osaleb projektides vastava ametkonna juhtimisel ning peamiselt politseilise oskusteabega.

  1. Projektides on nõutav koostööpartnerite või kaasrahastaja olemasolu. Tööjaotus koostööpartneritega peab välistama teiste ametkondade kohustesse kuuluvate tegevuste teostamise politsei poolt.

  1. Politseipoolne projekti rahastamine ei tohi reeglina ületada 50% plaanitava projekti kogumaksumusest, soovitavalt on politsei osalus kuni 30%. Projekti eelarve koostamisel tuleb hinnata tehtavate kulutuste sisulist jagunemist (nt kingituste, auhindade, ruumide üüride jms osakaal politseipoolsetest kulutustest projektile) ja taoliste kulutuste politseieelarvest katmise otstarbekust. Projekti politseipoolne eelarve osakaal peab olema tasakaalus projekti sihtgrupi suurusega ja/või projektile kulutatava ajaga.

  1. Ennetusprojektide eelarvest rahastatakse uuringuid ja politseid tutvustavaid avalike suhete ja reklaamitegevusi vaid juhul, kui need on süüteoennetusliku eesmärgiga.

  1. Planeeritavate ennetusprojektide taotlused peavad olema esitatud Politsei- ja Piirivalveameti vastava osakonna juhile või prefektile kinnitamiseks hiljemalt 1. veebruariks käesoleva juhendi lisas 1 toodud vormis.

  1. Igale projektile määratakse projektijuht.

  1. Projektijuht on kohustatud pidama iga projekti kohta toimikut (lisa 2), kus kajastuvad kõik konkreetses projektis teostatud tegevused.

  1. Projektijuht on kohustatud teavitama kirjalikult kulujuhti juhtudest, kui projekti sisus või sihtgrupis toimub oluline muutus (seda ka juhtudel, kui projekti eelarvet pole vaja muuta).

  1. Projekt lõpetatakse projekti tegevuse kokkuvõttega käesoleva juhendi lisas 3 antud vormis, mille kinnitab kulujuht.

  1. Projektitaotlused, projekti toimik ja aruanded peavad võimaldama:

42.1. hinnata ennetustprojektide teostamiseks kulutatud politsei töötajate tööaega;

42.2. hinnata projekti sisulist valdkonda (narko-, vägivalla, liiklussüütegude ja -õnnetuste vms ennetus, kui konkreetne valdkond ei ole määratletav, siis üldine süüteoennetus) ja sihtgruppi (alaealised, kes on toime pannud süütegusid, koolinoored, kogu piirkonna elanikkond vms) ning sihtgrupi suurust;

42.3. määrata töö tulemuslikkust ja efektiivsust projektitaotluses esitatud kriteeriumite järgi.

X. Tegevus ennetusüritustel

  1. Tegevuseks ennetusüritustel, mis ei ole hõlmatud ei piirkondliku politseitöö ega süüteomenetlusega, loetakse osalemist teiste isikute või politsei poolt korraldatud näitustel, teabepäevadel või muudel taolistel üritustel, millel on süüteoennetuslik eesmärk.
  2. Ennetusüritustel osalemine otsustatakse igal üksikjuhtumil eraldi lähtuvalt konkreetsest vajadusest.
  3. Juhul kui ennetusürituseks planeeritakse politsei rahaliste vahendite kasutamist, tuleb ürituse teostamiseks antud Politsei- ja Piirivalveameti osakonna juhi või prefekti kirjalikus korralduses kinnitada ka ürituse politsei poolne eelarve.

XI. Ennetustegevuse hindamine ja aruandlus

  1. Prefektuurid esitavad Politsei- ja Piirivalveametile 15. veebruariks jooksva aasta süüteoennetuseks planeeritud kulutuste kava käesoleva juhendi lisas 4 toodud vormis.

  1. Ennetusprojektide rahastamiseks planeeritakse prefektuurides järgmiseks aastaks süüteoennetuseks eraldatud rahalistest vahenditest vähemalt 60%. Ülejäänud osa võib kulutada regionaalses või piirkondlikus ennetustegevuses kasutatavate abivahendite (teavikute, suveniiride jmt) tsentraalsetes tellimustes osalemiseks ja ennetusürituste teostamiseks.

  1. Süüteoennetusliku töö tulemuslikkuse hindamisel rakendatakse riiklikus strateegias nimetatud mõõdikuid.

  1. Süüteoennetuslikku tööd ja selle tulemuslikkust hinnatakse prefektuuri poolt ühe aastase perioodi järel tööpiirkonnas süütegevuse mõjutamiseks seatud eesmärkide saavutamise ja/või selleks kavandatud ülesannete otstarbekuse, nende täitmise või täitmise käigu järgi.

  1. Prefektuuri süüteoennetusliku töö kohta tervikuna teeb prefektuur üldistuse ning kokkuvõtte aasta tulemuste alusel ning esitab vastavad dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile.

  1. Prefektuuri süüteoennetusliku töö aasta kokkuvõttes peavad olema kajastatud:

51.1. prefektuuri projektipõhine süüteoennetuslik tegevus;

51.2. prefektuuri ennetusüritused;

51.3. muu regionaalne ja piirkondlik süüteoennetuslik tegevus (nt süüteomenetluse käigus teostatud süüteoennetuslik tegevus, koostöö naabrivalvega, Kaitseliiduga, kohaliku omavalitsusega jmt).

  1. Politsei- ja Piirivalveameti osakonnad hindavad vastavalt oma pädevusele süüteoennetusalase töö elluviimist:

52.1. selgitavad välja, kas on saavutatud projektide plaanitud tulemused;

52.2. hindavad ennetusürituste ja muu süüteoennetusliku töö otstarbekust ja asjakohasust;

52.3. hindavad süüteoennetusliku informatsiooni vahetamise aja- ja asjakohasust;

52.4. hindavad süüteoennetuseks määratud eelarveliste vahendite kasutamise sihipärasust ja otstarbekust ennetustöö eesmärkidest lähtuvalt;

52.5. hindamise tulemuste põhjal esitatakse prefektuurile ettepanekud järgmise aasta süüteoennetusliku töö tõhusamaks planeerimiseks ja elluviimiseks;

52.6. hindamise tulemused esitatakse peadirektorile.

  1. Tulemuslepingutes kajastatakse seda süüteoennetuslikku tööd, mis kuulub antud perioodil seatud prioriteetsetesse valdkondadesse.

 

Märt Kõrgmaa

Korrakaitsepolitseiosakonna

arendusbüroo koordinatsioonitalituse

juhtivkorrakaitseametnik


« Eelmine | Järgmine »