Piirkondliku politseitöö juhend

 

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Juhendi eesmärk

Piirkondliku politseitöö juhendiga sätestatakse piirkondliku politseitöö eesmärgid, piirkondliku politseitöö korraldamise alused ning põhimõtted.

 

2. Piirkondlik politseitöö

Piirkondlik politseitöö on kogukonna vajadustest lähtuv ja probleemide lahendamisele keskendatud politsei tegevus konkreetses piirkonnas.

 

3. Kogukond

Kogukonna moodustavad konkreetse piirkonna elanikud, kes on omavahel seotud ühise territooriumi või muude mõjurite kaudu (majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, looduslikud vm seosed).

 

4. Konstaablipiirkonna infokogu

Konstaablipiirkonna infokogu on konstaablipiirkonda ja selle õiguskorra seisundit iseloomustav andmete kogum infosüsteemis KAIRI.

 

5. Koostöövõrgustik

Koostöövõrgustik on suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel toimiv laiapõhjaline ühendus, kuhu võivad kuuluda kohalikud riigiasutused (sh politseiasutused), kohalik omavalitsus, sotsiaal-, tervishoiu- ja õppeasutused, äri- ja erasektor, turvaettevõtted, vabatahtlikud jt, kes täidavad kokkuleppelisi ülesandeid vastavalt oma pädevusele ja kelle ühise tegutsemise eesmärk on ära hoida süütegusid.

 

6. Piirkondliku politseitöö eesmärgid

Piirkondliku politseitöö eesmärgid on:

1) lähendada politseid kogukonnale, selleks arendatakse ja süvendatakse politsei, kogukonna, asutuste, ühenduste ning kohalike omavalitsuste koostööd ja infovahetust;

2) lahendada kogukonna turvalisust häirivad probleemid piirkonnas ning selle tulemusel tagada avalik kord ja suurendada üldist turvalisust.

 

II. PIIRKONDLIKU POLITSEITÖÖ KORRALDAMINE

 

7. Piirkondliku politseitöö teostajad

1) Piirkondlikku politseitööd kavandab, korraldab, suunab ja kontrollib prefektuuri korrakaitsebüroo ning teeb korrakaitsebüroo koosseisu kuuluv jaoskond.

2) Piirkondliku politseitöö ülesandeid täidab piirkonnakonstaabel.

 

8. Piirkondliku politseitöö korraldamise alused

1) Piirkondlik politseitöö korraldatakse piirkonnakonstaabli, konstaablirühma, konstaablipiirkonna ja konstaablijaoskonna töö põhimõttel.

2) Piirkonnakonstaabel on spetsialisti funktsiooniga politseiametnik, kes teeb konkreetselt temale määratud konstaablipiirkonnas piirkondlikku politseitööd. Piirkonnakonstaabli määramisest konstaablipiirkonda informeeritakse asukohajärgset kohalikku omavalitsust ja vastavalt väljakujunenud tavadele korraldatakse ka kohtumine piirkonnakonstaabli ja kohaliku omavalitsuse vahel.

3) Konstaablirühm on piirkonnakonstaablite ühendus, kes teenindavad koos kõrvuti paiknevaid konstaablipiirkondi või ühte konstaablipiirkonda. Teenistusliku vajaduse korral võib konstaablirühma liige erandkorras kuuluda mitmesse konstaablirühma.

4) Konstaablipiirkond on prefektuuri tööpiirkonna territoriaalselt kindlaksmääratud osa, kus piirkonnakonstaabel või konstaablirühm täidab piirkondliku politseitöö ülesandeid.

5) Konstaablipiirkond on teenistuskohaks ühele või mitmele piirkonnakonstaablile ja see moodustatakse ja määratakse töökohaks prefekti käskkirjaga. Konstaablipiirkonna moodustamisel arvestatakse:

a) territooriumi suurust;

b) elanike arvu;

c) infrastruktuuride paiknemist;

d) õiguskorra seisundit;

e) piirkonnakonstaabli tegelikke eeldusi oma ülesannetega toime tulla.

6) Konstaablijaoskond on korrakaitsebüroo allstruktuuriüksus, mis moodustatakse piirkondliku politseitöö tõhusamaks korraldamiseks. Konstaablijaoskonna moodustab prefekt käskkirjaga. Konstaablijaoskond on kõrvuti paiknevates konstaablipiirkondades piirkondlikku politseitööd tegevate piirkonnakonstaablite ühendus ning selle moodustamisel arvestatakse:

a) selle asukoha teenistuslikku olulisust;

b) piirkondliku politseitöö tegemiseks vajaliku materiaal-tehnilist võimekuse olemasolu.

7) Konstaablijaoskonna ja isikute vastuvõtukoha asukohad (aadressid), piirkonnakonstaablite nimed, nende töötelefonide numbrid, elektronpostiaadressid ja vastuvõtuajad avalikustatakse Internetis politsei koduleheküljel ning regulaarselt (vähemalt kord aastas) kohalike meediakanalite kaudu.

8) Konstaablijaoskonnas ja isikute vastuvõtukohas peab nähtavas kohas olema teave piirkonnakonstaablite vastuvõtuaegade, töötelefonide numbrite ja elektronpostiaadresside kohta.

9) Konstaablijaoskonnad ja isikute vastuvõtukohad ning sinna ligipääs ja suund peavad olema korrektselt tähistatud (sh arvestatakse optimaalseid osutusmärkide distantse ja asukohti, tehakse märge viidatava hoone või koha kauguse kohta).

 

9. Piirkondliku politseitöö juhtimine

1) Piirkondlikku politseitööd juhitakse prefektuuri korrakaitsebüroo ja selle jaoskonna, konstaablijaoskonna ja konstaablirühma tasandil (edaspidi piirkondliku politseitöö juhid).

2) Piirkondliku politseitöö juhid on politseiametnikud, kes võivad olla spetsialisti, juhtimisfunktsiooniga spetsialisti või juhi funktsiooniga ametikohal, kui selles juhendis ei sätestata teisiti.

3) Prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö juhi määrab prefekt ning sellest informeeritakse kirjalikult Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonda. Teised piirkondliku politseitöö juhid määratakse prefektuuri sisemise töökorralduse järgi.

4) Konstaablijaoskonna juht on juhtimisfunktsiooniga spetsialist, kes juhib konstaablipiirkondades piirkondlikku politseitööd tegevate piirkonnakonstaablite ühenduse piirkondlikku politseitööd.

5) Konstaablirühma juht on spetsialist, kes juhib konstaablirühmas piirkondlikku politseitööd.

6) Piirkondliku politseitöö juhid vastavalt oma pädevusele peavad valdama informatsiooni piirkonnakonstaablite, konstaablipiirkondade ja konstaablijaoskondade töökoormuse kohta, seda regulaarselt analüüsima ning vajaduse korral reguleerima, tagamaks võimalikult võrdse töökoormuse ning piirkondliku politseitöö tasakaalustatud arengu. Täpsemad piirkondliku politseitöö juhtide ülesanded, vastutus ja õigused määratakse kindlaks ametijuhendites või prefektuuri piirkondlikus politseitöö korras.

 

III. PIIRKONDLIKU POLITSEITÖÖ ÜLESANDED

 

10. Piirkonnakonstaabli ülesanded

 

Piirkondliku politseitöö eesmärkide saavutamiseks täidab piirkonnakonstaabel järgmisi ülesandeid:

1) Avalduste ja teadete lahendamine, selleks:

a) järgib asjakohastes õigusaktides sätestatud korda ja nõudeid ning probleemi lahendamise põhimõtteid;

b) menetleb pädevuse piires süütegusid;

c) analüüsib regulaarselt avalduste, teadete või teiste infokanalite kaudu politseile laekunud infot, mille alusel kavandab tegevusi probleemide lahendamiseks ja/või võimalike probleemide vältimiseks edaspidi;

d) tegeleb kavandatuga ise või annab selle reaalseks täitmiseks konkreetsele politseiüksusele ja/või politsei koostööpartneritele.

2) Vahetu suhtlus kogukonnaga, selleks:

a) võtab regulaarselt vähemalt kord nädalas ja tund aega vastu isikuid kindlaks määratud kohas ja ajal;

b) isikute vastuvõtuaeg ja -koht määratakse kogukonnale võimalikult sobivad, seejuures arvestatakse kogukonna struktuuri ja politsei poole kõige sagedamini pöörduvate isikute vajadusi (nt üldist tööaja lõppu) ning teiste lähedal paiknevate asutuste/ettevõtete (nt kohaliku omavalitsuse) tööaega;

c) isikute vastuvõtt tuleb tagada iga kohaliku omavalitsuse üksuse (sh iga linnaosa, osavalla ja aleviku) territooriumil. Logistilistel või looduslikel põhjustel (nt regulaarse laevaühenduseta väikesaartel) võib erandkorras isikute vastuvõtt toimuda harvemini, kuid mitte vähem kui kord kvartalis;

d) vajaduse (nt hooajal suvituspiirkonnas, suusakeskustes) ja võimaluse korral võib kasutada ajutisi või mobiilseid vastuvõtukohti.

3) Ennetustöö ning kogukonna ja seda teenindavate institutsioonide kaasamine, selleks:

a) informeerib kogukonda ja seda teenindavaid institutsioone piirkonna õiguskorra seisundist ja turvalisuse tagamise meetmetest regulaarselt otse või erinevate infokanalite kaudu (kohalikud või üleriigilised meediaväljaanded; kohtumised elanike, kohalike omavalitsusorganite ning erinevate kodanikuühendustega; teabelehed, -stendid, ­päevad jne);

b) annab kogukonnale ja seda teenindavatele institutsioonidele konkreetseid ja jõukohaseid ülesandeid, et lahendada neid koostöövõrgustike kaudu;

c) loob usaldussuhteid ning innustab isikuid üles näitama kodanikujulgust (et julgetaks ja soovitaks politseid teavitada kõigest kahtlasest ja/või politseile huvipakkuvast tegevusest/infost; et vajaduse ja võimaluse korral sekkutaks ise, et takistada õigusrikkumisi, või abistataks politseid jmt);

d) toetab omaalgatuslike korrakaitseliste kodanikuühenduste loomist (naabrivalve, koolivalve, ärivalve jms);

e) juhendab abipolitseinikke;

f) tunnustab avalikult tulemuslikku koostööd ja kogukonna abi (nt teavitatakse meedia kaudu, kui mõni kogukonna liige või politsei koostööpartner on tabanud õigusrikkuja või on aidanud teda tabada; on osalenud süüteo avastamises ja/või tõkestamises);

g) selgitab järjekindlalt isikutele enda ja teiste isikute tervise ning vara kaitsmise vajadust ja võimalusi, kasutades selleks otsekontakte või erinevaid infokanaleid (kohalikud või üleriigilised meediaväljaanded; kohtumised elanike, kohalike omavalitsusorganite ning erinevate kodanikuühendustega; teabelehed, -stendid, ­päevad jne).

4) Probleemide väljaselgitamine ja lahendamine, selleks:

a) järgides probleemi lahendamise põhimõtteid kogub politseitööks vajalikku piirkonda iseloomustavat infot, mida säilitatakse infosüsteemis KAIRI asuvas konstaablipiirkonna infokogus;

b) pöörab tähelepanu ka meedia ja teiste teabeallikate kaudu saadud andmetele kogukonnas ja konstaablipiirkonnas toimuvate muutuste ning esilekerkivate probleemide kohta;

c) edastab või realiseerib kogutud või laekunud infot vastavalt pädevusele;

d) edastab kogutud info, mida on vaja kogukonna vajaduste teadvustamiseks, kuid mida politseil endal ei ole võimalik realiseerida, asjaomasele ametkonnale koos selgituste ja ettepanekutega, mis aitaksid rahuldada kogukonna vajadusi ning hoiaksid ära võimalike tõsisemate probleemide (süütegude toimepanemise võimaluste) tekkimist;

e) teeb koostööd teiste turvalisuse tagamise eest vastutavate institutsioonide ja/või sellest huvitatud isikutega ning vahetab nendega piirkonda iseloomustavat ja vastastikust huvi pakkuvat informatsiooni;

f) osaleb piirkonna turvalisuse suurendamiseks ja kogukonna huvide kaitsmiseks korraldatavates süüteoennetus- ning muudes preventiivüritustes;

g) osaleb kohaliku omavalitsuse poolt süütegude ärahoidmise ja turvalisuse suurendamise tegevuskava koostamises ning selles politseile pandud ülesannete täitmises.

5) Piisava põhjendatuse ja vajaduse korral võib konstaablirühmas piirkonnakonstaablile lisaks tema konstaablipiirkonna teenindamisele määrata ka funktsionaalseid tööülesandeid, et tagada kõigi selle juhendiga ja muude õigusaktidega politseile pandud ülesannete ja funktsioonide täitmine, sh kogukonna ja teiste isikute kvaliteetne teenindamine.

 

11. Piirkonnakonstaabli töökorraldus ja selle erisused

 

1) Piirkonnakonstaabel plaanib oma igapäevatööd ja peab selle üle arvestust kas paberil või elektrooniliselt.

2) Konstaablirühma ja konstaablijaoskonna juht arvestades koostööleppeid, tegevuskavas märgitud eesmärke ja tegevusi plaanib tema juhitava ühenduse tööd kirjalikult kuu-, kvartali- või poolaasta kaupa.

3) Piirkonnakonstaabli ülesandeid täidetakse sise- ja välitöö tingimustes. Välitööks loetakse piirkonnakonstaabli ülesannete täitmist oma konstaablipiirkonnas väljaspool tööruume. Välitöö osakaal tööajast peab olema mõõdetav ja moodustama vähemalt 50% üldisest tööajast.

4) Teenistuslikust vajadusest lähtuvalt võib piirkonnakonstaablit rakendada tööle teenistuspiirkonna ning piirkonnakonstaabli ülesannete väliselt, kuid see ei tohi ületada 20% üldisest tööajast kalendrikuus.

 

IV. PIIRKONDLIKU POLITSEITÖÖ KOKKUVÕTE JA HINDAMINE

 

12. Piirkondliku politseitöö kokkuvõtete tegemine ja hindamine

 

1) Piirkondlikku politseitööd ja selle tulemuslikkust hinnatakse piirkondliku politseitöö üldiste eesmärkide ja tulemuslepingus kindlaks määratud piirkondliku politseitööga seotud konkreetsete eesmärkide täitmise ja nende täitmise käigu järgi.

2) Uuringute ja küsitluste tulemuste põhjal.

3) Hindamise alustena arvestatakse:

a) avaliku korra tagamist ja üldise turvalisuse suurendamist;

b) kogukonda häirivate probleemide kaardistamist ja lahendamist;

c) meedia kaasamist avaliku korra ja üldise turvalisuse tagamisse (nõustavate artiklite või esinemiste arv jm);

d) politsei lähendamist kogukonnale, sh piirkondliku politseitöö korraldust (territoriaalsete struktuuriüksuste üldarv;

e) konstaablijaoskondade, konstaablipiirkondade ja konstaablirühmade arvu, nende jaotust ja moodustamise aluseid ning metoodikat;

f) piirkonnakonstaablite ja teiste piirkondlikku politseitööd tegevate politseiametnike arvu ja jaotust;

g) isikute vastuvõtukohtade arvu ning asukohti;

h) kuidas on kogukonda teavitatud vastuvõtuaegadest ja -kohtadest ning tagatud kogukonna teenindamine jm;

i) koostöö ja infovahetuse arendamist ning süvendamist;

j) sõlmitud koostöölepinguid;

k) koostööprojektide arvu;

l) osalemist erinevates komisjonides, koostöövõrgustikes jm (politsei roll koostöös ning osa saavutatud tulemustes koostöös korteriühistute, mittetulundusühingute ja teiste kodanikuühenduste, ettevõtete, sotsiaaltöötajate, perearstide, kirikute, teiste riigiasutuste, omavalitsuste, haridus- ja lasteasutuste, noortekeskuste, turvaettevõtete, alaealiste komisjonide, kriminaalhoolduse, ohvriabiga jne; osalemine turvaplaanide väljatöötamises, koolituste korraldamine jm);

m) välitöö osakaalu (osalenud patrullis ja politseioperatsioonidel, vormistanud sündmuskohti, teenindanud väljakutseid, täitnud erinõudeid, teostanud sundtoomisi, kodukülastused omavalitsuse või teiste asutuste vastavate ametnikega, valvekorrad, osalenud projektides ja üritustes, avalikud esinemised, muu preventiivtegevus jmt);

n) kabineti- ehk sisetöö osakaalu (süütegude menetlemine - eraldi väärteod ja kuriteod; avaldustele ja kirjadele vastamine; esildiste ja teadete saatmine jmt);

4) Kokkuleppel kohaliku omavalitsusorganiga või viimase kutsel esitab piirkonnakonstaabel, konstaablirühma juht, konstaablijaoskonna juht või korrakaitsebüroo jaoskonnas või prefektuuris kogukonnakeskset politseitööd juhtiv politseiametnik ülevaate õiguskorra seisundist ja probleemidest selle omavalitsusüksuse territooriumil ning teeb konkreetseid ettepanekuid nende lahendamiseks.

5) Kord poolaastas esitatakse kohalikule omavalitsusele kirjalikult ülevaade õiguskorra seisundist ja probleemidest selle omavalitsusüksuse territooriumil, milles tehakse ka konkreetsed ettepanekud nende lahendamiseks.

 

V. LÕPPSÄTTED

 

13. Prefektuuri piirkondliku politseitöö kord

 

1) Prefektuur võib kehtestada piirkondliku politseitöö korra, arvestades selle juhendi sätteid ja eesmärke. Korra kehtestamisel tuleb see edastada teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonnale.

2) Vajadusel sätestatakse prefektuuris piirkondliku politseitöö tegemiseks vajalike koostöölepingute sõlmimise pädevus ja kord, samuti korrakaitse- ja kriminaalpolitsei tööjaotus kriminaalasjade kohtueelsel menetlemisel, et tagada piirkonnakonstaablitele igakülgsed võimalused piirkondliku politseitöö juhendis määratud ülesannete täitmiseks.

 

 

Tiit Teng

Korrakaitsepolitseiosakonna arendusbüroo

koordinatsioonitalituse juhtivkorrakaitseametnik