Kehtiv seadusandlus teeb vahet asutustel, mis on seatud teostama avalikku võimu (ametiasutus ATS-i järgi) ja asutustel, mille põhiülesandeks ei ole avaliku võimu teostamine. Sellised asutused täidavad küll halduse ülesandeid (osutavad näiteks avalikke teenuseid), kuid ilma avaliku võimu pädevuseta.  Selline jaotus on olulise tähendusega avaliku teenistuja staatuse määratlemisel. Nimelt ATS-i järgi on avalikus teenistuses isikud ainult ametiasutustes, mitte nende hallatavates asutustes. 

Praegu kehtivas seaduandluses eksisteerib mõningane mõisteline erinevus, kuna asutuste õigusliku staatust käsitlevad kolm põhilist seadust - VVS, KOKS ja ATS-i uus redaktsioon, on vastu võetud suure ajavahega. Viimati uues kuues vastu võetud ATS-st tulenevalt on küll VVS-i täpsustusi sisse viidud, kuid siiski kasutatakse selles mõneti teistsuguseid termineid, kui uues ATS-s. Möönda tuleb ka seda, et  VVS-i, KOKS-i ja ATS-i kohaldamisalad on siiski erinevad ning ka sellest võivad olla tingitud mõned erisused. 

VVS räägib riigi täidesaatva võimu asutustest, mille ta liigitab valitsuasutusteks ja valitsusasutuste hallatavateks riigiasutusteks.

ATS räägib ametiasutustest, mille oluliseks tunnuseks toob avaliku võimu teostamise. Vastavalt ATS § 6 lg 1 on ametiasutus - riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. ATS määratleb ametiasutusi tunduvalt laiema ringina kui VVS, kaasates valitsusasutused teiste seas ametiasutuste hulka. Valla või linna ametiasutusi nimetab ATS KOV üksuse ametiasutuseks.

KOKS omakorda räägib valla või linna ametiasutusest ja valla või linna ametiasutuse hallatavast asutusest.