Kartserisse vastuvõtmine on kogum toiminguid, mida tehakse enne seda, kui kinnipeetav reaalselt kartserisse pannakse. Kinnipeetava kartserisse vastuvõtmise käigus kontrollitakse kartseri vastavust nõuetele, otsitakse kinnipeetav läbi ja kontrollitakse kinnipeetava tervist.

• kartseri kontrollimine. Kartserisse paigutamine kui karistus tähendab kinnipeetava allutamine õigusaktidega kindlaksmääratud tingimustele – st kinnipeetavat ei saa paigutada ükskõik millisesse ruumi või allutada ükskõik millistele piirangutele. VangS § 65¹ lg 1 kohaselt peab kartser vastama VangS § 45 lg –s 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. EhS § 3 lg 11 alusel Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" on kehtestatud nõuded ehitistele. Eluruumile on kehtestatud nõuded Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine" ES § 7 lg 1 p 1 alusel.
  
  Täpsemad nõuded kambrile ja kartserile on kehtestatud VangS ja VSKE-ga. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. (VangS § 45 lg 1) Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 45 lg 1). VSKE § 7 lg 2 kohaselt kuulub kartseri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki; 4) võimaluse korral valjuhääldi; 5) riidenagi; 6) pesemiskoht ja 7) WC.

• kinnipeetava läbiotsimine. VangS § 65¹ lg 2 kohaselt otsitakse kartserisse vastuvõtmisel kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist (VangS § 65¹ lg 2, samuti VSKE § 100 lg 1 ja 2). Kinnipeetavale jäetakse üksnes VSKE § 60 lg 1 lubatud asjad: pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi Põhiseadus, „Vangistusseadus“, „Vangla sisekorraeeskiri“ ja „Vangla kodukord“), mõistlikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.

• kinnipeetava tervise kontroll. Õigus tervise kaitsele on üks inimese olulisemaid põhiõigusi (PS § 28 lg 1) ning riik ei tohi karistamisega kahjustada kinnipeetava tervist. Enne kartserisse paigutamise otsustamist hindab arst, kas kinnipeetava tervis võimaldab kinnipeetavat kartserisse paigutada. Selleks vaadatakse kinnipeetav arsti poolt läbi ja selle kohta koostatakse VSKE lisale 9 vastav õiend. Õiend kinnipeetava kartserisse paigutamise kohta lisatakse distsiplinaarmenetluse protokollile (VSKE § 98 p 5). Seda õiendit tuleb arvestada nii karistuse määramisel, täitmisele pööramisel kui ka kartserisse paigutamise täideviimise käigus. Kui vanglaametnikul tekib põhjendatud kahtlus, et kartserisse paigutamine võib kahjustada kinnipeetava tervist, tuleb täiendavalt konsulteerida arstiga. Ohu korral tervisele ei tohi kinnipeetavat kartserisse vastu võtta.
  

VSKE § 100 lg 4 kohaselt vabastatakse distsiplinaarkaristuse aja lõppedes kinnipeetav kartserist vangla direktori poolt määratud isiku juuresolekul. Vangla poolt kartserisse paigutamise ajaks hoiule võetud asjad tagastatakse kinnipeetavale. Vastavalt VSKE § 100 lg 2 tagastab vangla kinnipeetavalt kartserisse paigutamise ajaks äravõetud asja omal algatusel – st kinnipeetav ei pea esitama asjade tagasisaamiseks eraldi taotlust.