Kinnipeetav Valdur Vahe on Mummu vanglas kingsepana töötanud juba 3 aastat. Tema peamiseks tööülesandeks on parandada kaaskinnipeetavate jalanõusid. 13.12.2006 pärastlõunal tuleb kingsepa juurde valvur Urmas Paum, kes toob kinnipeetaval kilekoti sees lagunenud „ametikäimad". Valvur Urmas Paum ütleb, et vanglas antakse jalanõusid nii harva, et vanad jalanõud jõuavad juba ammu enne ära laguneda, kui uued saab. Palk aga olevat nii väike, et selle eest töölkäimiseks kingi osta ei jaksa. Valvur palub kinnipeetaval kingad ära parandada. 18.12.2006 tuleb valvur Urmas Paum oma kingadele järele ning selgub, et parandamise käigus on kinnipeetav valvuri kingad ära rikkunud. Valvur kirjutab ettekande selle kohta, et kinnipeetav Valdur Vahe on pahatahtlikult rikkunud vangla vara. Kinnipeetav Valdur Vahe kirjutab seletuses, et tema ei ole kohustatud valvurite kingi parandama ning tegi seda valvuri palvel heast tahtest. Samuti ei teadnud ta, et need on vangla kingad, vaid arvas, et tegemist on valvuri isiklike kingadega.
ÜLESANNE: Analüüsi, kas vangla direktoril on õiguslik alus kinnipeetava karistamiseks ning koosta vastav otsus.
LAHEND: Vangla direktoril on õiguslik alus kinnipeetava karistamiseks, kui kinnipeetav on süüliselt rikkunud õigusaktidest tulenevat kohustust (VangS § 63 lg 1). VangS § 67 p 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud "suhtuma heaperemehelikult temale usaldatud esemetesse". Kõnealune säte reguleerib eelkõige asjade hoidmise ja kasutamise kohustust (nt töö tegemiseks antud tööriistad). Seega tuleks karistamiseks hinnata, kas kinnipeetav on rikkunud töötamise suhtes sätestatud õigusnorme. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS ei reguleeri täpsemalt töötamisega seotud kohustusi ja kinnipeetava vastutust vanglas töötamisel. TLS § 7 p 12 kohaselt ei kohaldata seda seadust töötamisele vabaduskaotuse kandmise ajal, st töötamisele vangla enda käitises või majandustöödel. Seega põhimõtteliselt vanglas tehtavatele töödele ei kohaldu ka TLS § 48 ja § 51 tulenevad töötaja kohustused. Asja töötlemisega kaasneb loomulik risk, mis sõltub töötaja väljaõppest, kogemustest, seadmetest jms ning mille eest tööõigussuhtes reeglina kolmanda isiku ees vastutab tööandja. Töötaja vastutus saaks tõusetuda juhul, kui ta on rikkunud tööandja poolt antud konkreetset juhist vms. Ainuüksi valede töövõtete kasutamine ei ole distsiplinaarvastutuse aluseks ka tööõiguses. Samuti on vale valvur Urmas Paum'i väide, et kinnipeetav rikkus vangla vara. Vangla vara hoidmise kohustus on sellel juhtumil valvuril endal ning valvur pidi hindama, kas ja millisele meistrile kingade parandamist saab usaldada. Vangla ees vastutab vara rikkumise eest valvur. Seega ei ole sellel juhtumil alust kinnipeetava karistamiseks.
Kaasuses toodud asjaolusid võib tõlgendada viisil, et vanglaametnik kuritarvitas oma ametiseisundit mõjutamaks kinnipeetavat kasutama temale usaldatud vangla töövahendeid ja -materjale muuks kui tööülesandega kindlaksmääratud viisil. Kuna vanglaametniku selline korraldus ei ole ilmselgelt tühine, siis on kinnipeetav olukorras, kus ta peab valima kas eirata vanglaametniku korraldust või kohustust kasutada vangla vara sihtotstarbeliselt. Objektiivselt paneb kinnipeetav sellisel juhul toime distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo (vara mittesihtotstarbeline kasutamine ei ole heaperemehelik VangS § 67 p 4 mõttes), kuid vabaneb vastutusest kohustuste kollisiooni tõttu.
2. Kaasus