Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. Kui käibemaksu võib pidada universaalseks tarbimismaksuks, siis aktsiisid on täiendavateks erimaksudeks käibemaksu kõrval.

Aktsiisiga maksustatud kaubad maksustatakse üldises korras käibemaksuga, kusjuures aktsiis suurendab käibemaksuga maksustatavat väärtust. Aktsiise ei saa maksutehnilises mõttes siiski vaadelda käibemaksu lisaprotsendina, sest aktsiiside administreerimine toimub omaette eeskirjade kohaselt, mis ei ole käibemaksuarvestusega seotud. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi.

Sarnaselt käibemaksuga kuuluvad aktsiisid kaudsete maksude hulka. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes kaupu toodavad või impordivad. Tarbimist maksustatakse toote hinna tõstmise kaudu. Aktsiisiga maksustatakse üldjuhul tarvitatavaid asju. Tuntakse ka otseseid tarbimismakse, mida maksavad näiteks sõiduautode või kinnisvara omanikud vara soetamise või kasutamise pealt.

Erinevalt käibemaksust on aktsiis ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll aktsiisilaost väljastamisel) ja hilisematel müügietappidel mingit täiendavat maksustamist enam ei toimu. Kuna aktsiisimäärad ei sõitu maksuobjekti väärtusest, vaid on fikseeritud kauba ühiku kohta (erand on tubakaaktsiis, milles osa maksust on seotud toote maksimaalse lubatud jaehinnaga), siis puudub ka vajadus hilisemaid müügietappe maksustada.

Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist. Aktsiisi kogumist võib põhjendada ka näiteks vajadusega koguda täiendavat raha maksustatavate kaupade tarvitamisest tingitud kulutuste katteks (nt alkoholismist põhjustatud haiguste ravi, teede ehitus). Aktsiiside kaudu püütakse mõjutada tarbijate eelistusi, näiteks eelistama lahjemaid alkohoolseid jooke või keskkonnale ohutumat kiitust.

Aktsiisiobjektide üldiseks iseloomustuseks võib tuua selle, et tegemist on kaupadega, mille valmistamine ja müük oleks mingil määral riigi kontrolli all ka sõltumata nende maksustamisest. Paljudes riikides on aktsiis välja kasvanud riigi monopolist teatud kaupadega kauplemisel (nt alkoholimonopol) või teatud kaupadega kauplemise eest võetavatest riigilõivudest (tempelmaksudest).

Aktsiisidega on eri aegadel maksustatud laias valikus nii esmatarbekaupu kui ka luksuskaupu. Tänapäeval on hakatud vähelevinud kaupade maksustamisest loobuma, sest aktsiisi haldamise kulud võivad ületada maksulaekumisi.

Lugege tekst tähelepanelikult läbi ja vastake järgmistele küsimustele:

1. Mida tähendab, et aktsiisid on ühetasandiline maks?

2. Mis on aktsiiside kehtestamise eesmärk?

3. Miks ei maksustata kõiki kaupu aktsiisidega?

4. Nimetage veel kaudseid makse, peale aktsiiside?

Aktsiisidega maksustamise põhimõtted

Aktsiisidega maksustamisel kehtivad kõik tarbimismaksu üldised põhimõtted nagu neutraalsuse põhimõte (kauba maksustamine ei tohi sõltuda müüja või tootja isikust) ja sihtkohamaa printsiip (maksustamine toimub kauba tarbimiskohas). Sellest tuleneb näiteks, et kui aktsiisikaup eksporditakse või tarvitamiseks kõlbmatu kaup hävitatakse maksuhalduri kontrolli all, siis tuleb rakendada maksuvabastust või aktsiis tagastada.

Aktsiisi kui tarbimismaksu üks põhimõte on see, et maksustamine ei tohi sõltuda kauba päritolust. Eestis toodetud ja Eestisse imporditud kaubad maksustatakse ühtemoodi. Selle tunnuse poolest erinevad aktsiisid tollimaksust. Aktsiisi eesmärk on maksustada konkreetse kauba tarbimist sõltumata kauba päritolust, samas kui tollimaksu eesmärk on maksustada just importi või eksporti, et anda sel viisil eeliseid kodumaisele tootjale. Nii umbes kümme või enam aastat tagasi rakendati Eestis kodumaistele toodetele (õllele ja tubakatoodetele) soodsamaid aktsiisimäärasid, kuid Euroopa Liidu ja Maailma Kaubandus-organisatsiooni (WTO) nõudel oli seadusandja sunnitud importkauba diskrimineerimisest loobuma. Samas lubatakse näiteks anda aktsiisisoodustusi väiketootjatele.

Lugege tekst tähelepanelikult läbi ja vastake järgmistele küsimustele:

1. Mida tähendab neutraalsuse põhimõte?

2. Mida tähendab sihtkohamaa printsiip?

3. Mis vahet on aktsiisimaksu ja tollimaksu eesmärgil?