Eelkõige on kartus tingitud teadmatusest - kas vanemas eas suudetakse võrdselt noortega õppida või mitte. Teine põhiprobleem on võõrdumine mõttetööst.

Kui inimene on pidevalt endaga nn. tööd teinud ehk pidevalt lugenud, arutlenud, tundnud huvi uute asjade vastu, hoidnud ennast maailmas toimuvada kursis jne. siis ei ole probleemi alustada uuesti õppimisega, sest aju on valmis uute teadmiste omandamiseks.

Muidugi mõningad inimese füüsisega seotud võimed, nagu sensoorsed võimed, füüsiline tugevus ja energeetiline potentsiaal, võivad eluea suurenedes tõesti langeda, kuid õpivõime püsib stabiilsena 20-50 eluaastani ja alles seejärel algab järk-järguline langus, mis on eelkõige seotud mugava elustiiliga.

Rohkem kui vanus mõjutab inimese suhtumist õppimisse eelnev õpikogemus.