Häälikute hääldamisest võtavad aktiivselt osa häälepaelad, suulagi, keel ja huuled. Nimetatud elundid alluvad meie tahtele, on suunatavad ja juhitavad. Enamus hääldamisvigadest on tingitud huulte keele ebaõigest tööst. (Kalits jt. 1973:173)

On oluline teada, et konsonantide täpsus lisab meie kõnele korrektsust, vokaalid kandvust (Prits 2002:119). Kui konsonantide väljaütlemisel ei kasutata huule ja keele õiget tööd, jääbki kõne ebaselgeks, sõnade algused ja lõpud sulavad ühte ning kõne võib kuulduda ühtse voolava "lalinana".

Konsonantide moodustamisel tekitatakse suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus. Konsonandid erinevad üksteisest artikulatoorselt nii moodustuskoha kui moodustusviisi poolest.(Eesti ...03.09.2012) Konsonandid on kas helilised või helitud. Helilised konsonandid on m, n, l, r, v. Helitud konsonandid on k, g, p, b, t, d, f, h, s, š, z, ž.