Häälduse parandamine

Häälikute hääldamisest võtavad aktiivselt osa häälepaelad, suulagi, keel ja huuled. Nimetatud elundid alluvad meie tahtele, on suunatavad ja juhitavad. Enamus hääldamisvigadest on tingitud huulte keele ebaõigest tööst. (Kalits jt. 1973:173)

On oluline teada, et konsonantide täpsus lisab meie kõnele korrektsust, vokaalid kandvust (Prits 2002:119). Kui konsonantide väljaütlemisel ei kasutata huule ja keele õiget tööd, jääbki kõne ebaselgeks, sõnade algused ja lõpud sulavad ühte ning kõne võib kuulduda ühtse voolava "lalinana".

Konsonantide moodustamisel tekitatakse suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus. Konsonandid erinevad üksteisest artikulatoorselt nii moodustuskoha kui moodustusviisi poolest.(Eesti ...03.09.2012) Konsonandid on kas helilised või helitud. Helilised konsonandid on m, n, l, r, v. Helitud konsonandid on k, g, p, b, t, d, f, h, s, š, z, ž.

Vokaalid moodustatakse häälekurdude osalusel nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja. Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest. (Samas)
 
Selge kõne õppimiseks on olemas väga häid harjutusi, mis panevad intensiivselt tööle huulte- ja keelelihased. Järgnevas kahes peatükis soovitataksegi Kaarel Toomi poolt formuleeritud harjutusi kõne parandamiseks ((Kalits jt. 1973:187)

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License