Sa ei pea minema esinemiskohta viimasel minutil. Ei ole mõtet kodus närviliselt edasi-tagasi kõndida tekst käes, vaid mine esinemiskohta ja harjuta ennast ruumi ja tehnikaga - saad olla esinemispositsioonil, proovida kuidas mahuvad materjalid esinemislauale, kuidas  mikrofon töötab ja kui  ligidal tuleb mikrofonile rääkida, kuidas arvuti töötab jne. Tehniline personal on tunde enne esinemist kohal ja sissepääs auditooriumisse on enamuses tagatud (uuri seda kindlasti). Seega saad auditooriumi muuta enne esinemist tuttavaks kohaks.

•  Teised vaatavad mind - mis mulje ma nendele jätan. See on kindel, et nad teid vaatavad. Ja seega peate olem õnnelik - teema pakub kuulajatele huvi. Probleem peaks olema siis kui kuulajad hakkaksid omavahel rääkima, vaataksid aknast välja või tegeleks millegi muuga.

Suuremalt jaolt mõeldakse muljele ning teiste arvamusele. Millise kuvandi ma endast maha jätan. Loomulikult rumalaks ei taha keegi jääda. Kõige parem soovitus on - saage endaga sõbraks ja võtke publikut heatahtlike sõpradena. Jääge loomulikuks. Ei ole vaja olla see kes te ei ole - kui kõik teised nüansid jäävad enamuses publikule märkamata, siis teile endale harjumatu mina mängimine on koheselt märgata (ise võite arvata, et kõik väga hea).

• õppige tehtav esitlus selgeks nii palju kui saate. Esitlusel ei tohi teksti ette vuristada, pidage pause, mõelge intonatsioonile. Märkmeid hoidke käes,  laual jne., sest siis on alati kuhu pilk visata ja tuge saada. Paberitelt märkmete vaatamine ei ole taunitav, oleneb aga kuidas seda tehakse. Loomulikult ei soovi keegi kuulata ainult mahalugevat inimest. Samas pidage meeles, et tähtis on just sõnum mida edasi antakse, mitte ei kontrollita teksti päheõppimise võimet.
• Olge riietuses ning jalanõudes milles tunnete ennast mugavalt ja teate, et selles näete hea välja. Ei ole mõtet selga panna uhket pluusi, mille krae pigistab, riie torgib või kätt on ebamugav liigutada. Hullem on veel kui uued kingad pigistavad või kontsakõrgusega hätta jääte.
• naeratage ja olge positiivse suhtumisega. See kuidas olete ennast sisemiselt häälestanud publiku vastu on tunnetatav. Esineja peab suutma ennast esinemise ajaks kokku võtma ja kõige raskemadki mured ukse taha jätma. Mõelge poes kassapidajale - kui hea tunde annab naeratav, asjalik kassiir. Te näete teda ainult minuteid, kuid millise tunde ja mulja ta jätis nii endast kui ka poest. Publikule peategi esinemise minutite /tundide jooksul olema see, kes kannab ja annab edasi positiivset energiat.

• Kui keegi küsib midagi. Suuremalt jaolt lõppevad ettekanded küsimuse esitamise -vastamise osaga. Kui tead vastust, ei ole probleemi. Kõige raskem on teistele tunnistada, et sa ei tea vastust nüüd praegu. Inimene ei saa olla kõiketeadja ja seda ka mingis kindlas valdkonnas. Äärmiselt oluline on, kuidas käituda mitteteadmise korral. Usaldusväärset muljet ei jäta küsimustele umbmäärane vastamine. Suhtu küsijasse heatahtlikult, hoolimata, et ta tekitas ebamugava olukorra. Täna küsimuse eet ja ütle, et vajad sellele küsimuse vastamiseks lisaaega (kontrollimiseks, lisateabe saamiseks, kolleegiga konsulteerimiseks jne.) ja vastuse annate küsimusele kas e-posti vahendusel, vaheajal, töötoas. Oluline on näidata, et küsimus on huvitav ja sa hoolid nii küsijast ja korrektse vastuse andmisest. Küsimusele vastates peate andma vastuse kogu publikule mitte ainult küsijale. Küsimuste-vastuste voorus ei tohi uniustada, et esitatud küsimused ja vastused ei ole personaalsed vaid neid peavad kuulma kõik kohalviibijad.

• Ma jätan teistele rumala mulje -publik naerab minu üle ja peavad mind rumalaks. Te olete enda kõne ette valmistanud. Ka see tundus juba ettevalmistamise ajal rumala ja mõttetuna? Arvatavasti mitte, muidu te sellisel teemal ei esineks. Küsida võiks, et miks peaks publik  mõtlema teist kui rumalast inimesest ja teie üle naerma. See on publikule omistatud pahatahtlikus, millel ei ole reaalset alust. Mõttel on suur jõud - mõelge hoopis, et olete edukas ja saate väga hästi hakkama.