Eesmärk:

Käesolevas õppefilmis selgitamelahti põlevgaaside ja tolmude süttimise mehhanismi, mis enamjaolt avaldubplahvatusliku purustusjõuga.

Põlemise seisukohalt võimagaasilises agregaat olekus aineid jagada kaheks:

1. põlevad gaasid;
2. mittepõlevad gaasid.

Mittepõlevaid gaase nimetameinertgaasideks ja neid käesoleval teemal ei käsitle. Põlevad gaasid seevastu onsuure ohu allikad ja nende käitlemisel tuleb aru saada lihtsatest põlemiskeemiaja füüsika põhimõtetest, mida käesolevas õppefilmis soovimegi Teile tutvustada.

Gaaside tarbijasõbralik jatööstuslik kasutamine põhineb selle kontrolli all põletamisel õhu hapnikugasegatult. Senikaua kui gaas on mahutites, torustikes või põleb kontrollitavatespõletites, ei ole ta ohtlik. Tulekahju või plahvatuse korral muutub põlevgaasinimestele elukardetavaks ning ohustab ümbritsevaid ehitisi ja seadmeid.

Tööstuse ja tehnoloogia arengugaon inimkond põlevgaase laialdaselt kasutama hakanud, millega on sagenenudõnnetusjuhtumite hulk, mis põlevgaaside korral lõpevad katastroofilistetagajärgedega. Õnnetusjuhtumid võivad tekkida tehnoloogiliste avariide võiinimliku eksimuse tagajärjel. Siinkohal toome mõningad näited gaasiplahvatuste jatolmuplahvatuse tekkemehhanismidest ning selle purustusjõust.

Autor:Heiki Soodla
Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Päästekool
Päästetööde õppetooli juhataja