Elastsuse roll

iDevide ikoon
Üks olulisemaid tegureid liigse maksukoormuse määrajana on elastsus, mis väljendab maksumaksjate reageerimistundlikkust hinna suhtes. Kui maksutõus toob kaasa väga olulise maksumaksja käitumise muutuse (hakkab oluliselt vähem seda kaupa tarbima), siis tekib ka suur liigne maksukoormus. Põhjus on intuitiivselt loogiline: kui maksumaksja on maksutõusu tulemusel sunnitud loobuma suures ulatuses kaubast, mida ta ilma maksutõusuta soovis tarbida, on maksumaiksja heaolu selgelt halvem kui enne maksutõusu. Seda isegi juhul, kui ta loobub üldse selle kauba tarbimisest ja maksab riigile 0 ühikut maksu. Viimasel juhul kogu maksumaksja heaolulangus võrdubki liigse maksukoormusega.
 
Elastsuse puhul kasutatakse sageli kompenseeritud elastsuse mõistet. Kuna tavaline elastsuskoefitsient püüab kinni hinnamuutusest tingitud kogumõju indiviidide käitumisele, siis heaolukao mõõtmiseks see alati ei sobi. Nimelt, hinna muutuse kogumõju peegeldab nii reaalsissetuleku muutusest tingitud sissetulekuefekti kui ka suhteliste hindade muutusest tingitud asendusefekti. Heaolukadu on aga eelkõige seotud viimasega: suhteliste hindade muutusest tekkiva moonutusega maksumaksjate käitumises. Seega, majandusteadlased hindavad sageli empiiriliselt ka selliseid elastsuskoefitsiente, mis võtavad arvesse ainult asendusefekti. Selliseid elastsusi nimetataksegi kompenseeirtud elastsusteks.
 
Sageli on aga tavaliste ja kompenseeritud elastsuste erinevus marginaalne, mistõttu sobivad heaolukao mõõtmiseks ka tavalised elastsused. Teatud juhtudel võib aga erinevus olla väga suur. Näiteks, kuna tööjõupakkumise puhul on asendusefekt ja sissetulekuefekt vastassuunalised (st kui palk tõuseb, siis sissetulekuefekti mõjul tööjõupakkumine väheneb ja asendusefekti mõjul kasvab), siis kui mõlemad efektid on väga suured, võib koguefekt olla nullilähedane. Teisisõnu, kui tavaline elastsus viitab sellele, et palgatõus ei suurenda tööjõupakkumist (näiteks elastsuskoefitsent on 0), siis asendusefekt võib sellele vaatamata olla väga suur (näiteks kompenseeritud elastsukoefitsient võib olla 1.0). Liigse maksukoormuse maht võib erineda aga oluliselt, sõltuvalt sellest, kumba koefitsienti arvutustes kasutatakse.