Padaoru juhtum

iDevice ikoon Lugemine

Padaorus jäid sajad inimesed lumevangi

10.12.2010 09:26

Neljapäeva hilisõhtust saadik seisab liiklus Tallinna-Narva maanteel Sämist Varjani ning lumevangist evakueerimist ootab sadu inimesi.

Teesulus on lumevangis sõiduautod, reisibussid ja veoautod. Kella 16.20 ajal ütles Eve Ojala (peaspetsialist) Ida-Eesti päästekeskusest, et autodest on evakueeritud 160-170 inimest, endiselt ootas päästmist umbes 400 inimest.

Evakueeritud viiakse Viru-Nigula spordihoonesse, kus neile on varutud soe söök ja jook ning neile on pesemisvõimalus.

Päästjad tegelevad sõidukites lumevangi jäänud inimestega Padaoru ja Rannu  vahelisel alal. Ümbersõidutee läbi Kiviõli on Erra küla juures läbimatu. 

Ojala avaldas lootust, et veel täna õhtul saadakse lumevangis autodemass liikuma.

Kogu maakonnas töötab 15 sahkautot, lisaks laadurid. Inimestega tegelevad 13 päästjat ja kolm maastikusõidukit  Lisaks 24 kaitseväelast koos rasketehnikaga, kolm meditsiinitöötajat ja kaheksa politsei patrullekipaaži.

Infot evakueeritud inimeste kohta saab Viru-Nigula vallavalitsuse infotelefonilt 322 9637.

Kaitseliidu peastaabi pressiesindaja Tanel Rütman rääkis Postimees.ee'le, et kuus kaitseliitlast on juba hommikust saadik Padaoru hädalisi aidanud, hiljem abistajaid lisandus. Päästeamet tegi Viru malevale ka taotluse rasketehnika jaoks ning neli masinat saadeti kella 11 ajal Padaorgu appi. Kella 15.00 seisuga oli päästetöödeks end registreerinud 28 kaitseliitlast. Viru-Nigula spordihoones abistavad lumevangist päästetuid naiskodukaitsjad, kaitseliitlased ja noorkotkad.

Ka kaitsevägi on oma mehed Padaorgu appi saatnud. Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem vanemleitnant Ingrid Mühling märkis, et appi on läinud 30 Kirde kaitseringkonna kaitseväelast, samuti on appi saadetud 10 kaitseväemasinat. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots on andnud korralduse hoida rasketehnika kõrgendatud valmiduses.

 

Padaorus lumevangi jäänud inimesed said vabaks

Tallinna-Narva maanteel Padaorus lumevangi sattunud inimesed ning suurem enamus sõidukitest on pääsenud liikuma, Viru-Nigula rahvamajja jäi ööbima üks inimene. Kella 22 ajaks olid spordihoonest lahkunud kõik peale ühe inimese, teatas Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja. 

Padaorus toimub jätkuvalt sõidukite lumest väljatõmbamine ja -kaevamine, osadele sõidukitele otsib politsei omanikke. Kogu Virumaal Tallinna-Narva maanteel on taastatud liiklus, kuid sõidukite liikumine on aeglane.

Ida-Eesti päästekeskus tuletab jätkuvalt meelde, et Virumaa paljud teed on rohke lume tõttu raskesti läbitavad ning täna ja homme tuleks võimaluse korral vältida autosõitu.

Kui autoga sõitmine on hädavajalik, tuleb varuda piisavalt kütust, võtta kaasa laetud mobiiltelefon ja lumelabidas. Tõsise ohu korral inimeste elule ja tervisele, tuleb helistada hädaabinumbril 112. Infot tormi tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saab Maanteeameti maanteeinfo numbrilt 1510. Elektrikatkestustest tuleb teatada, kas helistades või saata SMS sõnum Eesti Energia rikketelefonil 1343.

Ida-Eesti päästekeskuse staabimeeskond tänab kõiki lumetormis osalenud inimesi kannatlikkuse eest.

 

Tervitusi Padaoru polaarjoonelt!

Peaminister süüdistas Padaoru juhtumis maanteeametit

15.12.2010 13:39

Peaminister Andrus Ansip teatas riigikogu ees küsimustele vastates, et Padaoru juhtumis on süüdi maanteeamet, kes hindas keerukates oludes oma võimalusi üle.

Peaminister ütles, et ta ei pea õigeks siseministri süüdistamist ilma analüüsita, sest maanteeamet on see, kes peaks tagama põhimaanteede läbitavuse ja kuna tegemist on elutähtsa teenusega, siis peab see teenus olema tagatud pidevalt.

«Kui tekib mingisugune takistus, siis just nimelt maanteeameti kohustus on sellest Eesti rahvast teavitada viivitamatult, aga seda paraku ei tehtud,» sõnas Ansip.

Ansipi sõnul on teada, et ummik tekkis Padaorus umbes kell 21.30, kuid sellest kuni hädaolukorrast arusaamiseni läks mitu tundi.

«Maanteeamet ilmselgelt hindas oma võimalusi üle,» arvas Ansip. «Nad lootsid kõigepealt, et see takistus saab teelt kõrvaldatud tunniga. Siis nad leidsid, et kolm tundi. Pool kaks öösel leiti, et läheb veel pool tundi ja siis on takistus kõrvaldatud, aga me teame, et läks peaaegu 24 tundi enne, kui takistused kõrvaldati.»

«Praegusel juhul ilmselgelt hinnati oma võimeid üle, arvati, et ennegi on auto teel risti olnud, küll lahendame probleemi,» lisas ta.

Ansipi väitel ei informeeritud õigel ajal päästeametit ja üldsust ning see võimaldas ummikul kasvada kaheksa kilomeetri pikkuseks.

«See olukorra ebaadekvaatne hindamine ja vajalikust informatsioonist kõikide asutuste, institutsioonide ja ka üldsuse ilmajätmine oli kindlasti väga suur viga ja seda viga ei tohiks enam kunagi korrata,» sõnas peaminister.

Samas rõhutas Ansip, et ta on väga tänulik kõigile nendele inimestele, kes üksteist aitasid. Samuti tänas ta päästeametit, kes korraldas selles hädaolukorras päästetöid ja tegi seda tema hinnangul päris hästi.

 

Maanteeamet: inimesed ei võta ilmahoiatusi eriti tõsiselt

Maanteeameti peadirektori asetäitja sõnul suhtuvad inimesed ilmahoiatustesse liiga kergekäeliselt ja kuigi äsjane lumetuisk oli harukordne, pole ükski teehooldaja lepinguid oluliselt rikkunud.

Padaoru-laadsete juhtumite vältimise juures on Maanteeameti peadirektori teehoiualase asetäitja Andri Tõnsteini sõnul rasketehnika puuduse kõrval ka inimeste teavitamine ja nende suhtumine teavitusse. Tõnstein tõdes, et inimesed ei võta hoiatusi eriti tõsiselt. „Pärast jaanuaritormi on olnud üksikuid tormihoiatusi veel, aga suuremõõtmelisi torme pole tekkinud. Kui hoiatatakse, aga midagi ei tule, mõtlevad inimesed paratamatult, et pole hullu midagi, oskan sõita küll ja käin ära,” ütles ta.

Samas on tänapäeval olemas hiiglaslik hulk erinevaid kanaleid, mida inimesed jälgivad ning ei pruugi seega vajalikku infot kätte saada. „Kes loeb lehte, kes vaatab telekat, kes kuulab raadiot. Mõni kasutab ainult Facebooki ja Twitterit. Eks peame rohkem sellega kaasa minema, et neid kanaleid rohkem kasutada,” tõdes Tõnstein. „See süsteemsus on võib-olla natuke hajus, eks peame sellega rohkem tegelema.”

Maanteeametil endal ei ole Tõnsteini sõnul ühtki lumelabidaga meest ega sahka, kogu Eesti riigiteede teehoole on riigihangete kaudu jaotatud eraettevõtete vahel.[i] Riik on jagatud 17 regiooniks nii, et igas maakonnas on üks hooldeleping, Harjumaal ainsana kolm. Nii suvist kui talvist teehoolet teevad äriettevõtted, millest 12 on eraomanduses ja viis kuuluvad aktsiaseltsidena riigile. Maanteeameti roll selles komplektis on järelevalve teostamine.
Juba riigihangete dokumentides on sätestatud kriteeriumid, millistele nõudmistele vastamist hanke võitjalt eeldatakse ja millistest dokumentidest peavad nad oma töös juhinduma. „Põhidokument, mis täna Eesti maanteede korrasolekut käsitleb on majandusministri määrus „tee seisundinõuded”,” selgitas ta.

 Kohalikud sahamehed lükkavad enne vallateid

Seal on kirjas nii teehoolde tsükliajad kui ka tingimused, mil tunnistatakse ilmaolud rasketeks, mis omakorda nõudeid leevendavad. Seega peavad teehooldajad määrusest juhinduma automaatselt ja maanteeameti ei pea kedagi kuskilt spetsiaalselt välja kutsuma ning saharooli kamandama.
Küll aga on pisut erinevad lood teehooldajate enda n-ö varuvariantide ehk kohalike traktorimeestega, kel sahk kuuri all. „Neid rakendavad lepingu alusel teehooldajad ise. Samas lükkavad need tagavaravariandid reeglina igapäevaselt kohalike omavalitsuste teid, kellega ollakse samuti lepingulistes suhetes,” kirjeldas Tõnstein. „Kui nemad on parasjagu ametis vallateedel, on ilmselge, et meile (riigile – toim.) ei tule nad appi mitte just esimeses järjekorras.”

Äsjamöödunud lumetormis ei esinenud Tõnsteini esialgsetel andmetel teehooldajate poolt ühtki jämedat lepingu rikkumist. Lõplik raport on tal veel saamata ja seega ei saa kinnitada, kas seisundinõuded kõikjal viimseni täidetud said.

„Kuus meetrit lai sahk peab üheteistmeetrise laiusega tee sõitma läbi kaks korda. Kui sadu hästi tugev, siis paratamatult tekib seis, kus masin ei jõua tuhande kilomeetrise teedehulgaga piirkonnas ringiga enne tagasi, kui tee on juba täis tuisanud,” selgitas Tõnstein. „Kas hooldevälbad peaksid olema lühemad, et ettevõtja peaks rohkem ressurssi kasutama? Kui aga täna tahame nõudeid suurendada, peame lepinguid muutma ja teehooldajatele lisaraha maksma.”

 

Päästeamet: Padaoru põhjus oli teehoolduses

13.12.2010 11:05

Päästeameti päästetööde osakonnajuhataja Kuno Tammearu hinnangul saab Padaoru taolisi sündmusi ära hoida parema teehooldusega.

Tammearu ütles Kuku raadio hommikuprogrammile, et päästeameti põhiline ülesanne on päästa inimese elu, tervist, vara ja keskkonda, kuid Padaoru juhtumi näol oli suurimaks mureks inimestele juurdepääs. Ta lisas, et hea teehooldus tagaks selle, et sellised sündmused enam aset ei leiaks.

Tammearu sõnul räägiti neljapäeval kella 14 paiku juba eri osapoolte ja piirkondadega läbi, et torm on tulemas ja kõiki vajalikke asutusi oli sellest teavitatud, nii et tema sõnul ei saa kuidagi öelda, et enne Padaorgu midagi ei toimunud.

Tammearu lisas, et neljapäeva õhtul kell 20.00, kui Padaorust esimene teade tuli, siis päästeamet sellele kohe ka reageeris ja saatis oma tehnika välja. Kohalejõudmine Padaorgu võttis aga pikalt aega, sest tehnika lumest läbisaamine oli raske.

Tammearu ütles, et tänahommikuse seisuga on endiselt Eestis selliseid piirkondi, kus on teed lahti lükkamata ja kus inimesed ei pääse liikuma, kuid päästeamet teede korrashoiuga ei tegele ja selleks on teised asutused.

Tammearu ei osanud öelda, kui palju neid inimesi on, kes täna tööle või kooli minna ei saanud, kuid kui inimesed on kuskil kinni, siis nendega tegelevad kohalikud omavalitsused.



[i] Vt ka väljavõte Riigikontrolli 2012 veebr aruandest:  

14. Kuni 2000. aastani hooldas riigile kuuluvaid teid riik ise. Pärast seda

on järk-järgult teede hooldamine erastatud. Riik ei ole oma allasutuste

kaudu teede hooldamisega tegelenud alates 2008. aastast, kui riiklikest

teedevalitsustest eraldati teede hooldusega tegelevad üksused ning need

korraldati ümber viieks riigile kuuluvaks aktsiaseltsiks. 2011. aasta

sügisel otsustas Vabariigi Valitsus riigi omandis olevad teede hooldamisega

tegelevad aktsiaseltsid koondada ühte äriühingusse: ASi Eesti Teed.

15. Ümberkorralduste tulemusena on alates 1 jaanuarist 2012 ligi 40%

teede kogupikkusest ühe riigile kuuluva ettevõtte hooldada. Ülejäänud

turg on jaotunud 6 eraettevõtte vahel, kellest suuremad on TREV-2

Grupp ja Nordecon AS.

 

 


Vasta küsimustele ja täida Wordis lisatud tabel ning organogramm!



 Tabel  Organogramm

 

KÜSIMUSED (vasta, lähtudes ülaltoodud artikliväljavõtetest, võimalusel viita õigusaktidele):

  1. Leia valitsusasutused!
  2. Kes kinnitavad nende valitsusasutuste põhimäärused?
  3. Leia muud haldusorganid!
  4. Too välja omavahel subordinatsioonilises suhtes olevad valitsusasutused ja haldusorganid!
  5. Leia haldusorganite struktuuriüksusi!
  6. Leia eraõiguslikud juriidilised isikud (ka üldnimena)!
  7. Leia avalik-õiguslik juriidilised isikud (ka üldnimena)!
  8. Leia teenistujad!  Tähista neist ametnikud!
  9. Leia kõrgemad riigiteenijad! (kui mõiste on võõras, siis guugelda! Vihjeks – on olemas üks sellist mõistet kasutav seadus)
  10. Millised seadused reguleerivad p-s 7 nimetatud isikute teenistusse võtmist?
  11. Millist haldusorganite omavahelise koostöö näidet oskad artiklite põhjal nimetada? Nimeta ka õiguslik alus!
  12. Nimeta PPA, Maanteeameti ja Päästeameti mõne pädevuse õiguslik alus kirjeldatud juhtumi puhul (iga haldusorgani kohta üks õiguslik alus)!


Litsenseeritud: Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 License