Koer tunneb inimesest 800000 kuni miljon korda paremini lõhna (kuuleb ta aga inimesest neli korda paremini ja kaugemale ning fikseerib ka neli korda paremini koha, kust hääl tuleb. Nägemisulatus on koeral inimesest laiem - 270°. Nägemisvõime on muidu sama, kuid pimedas näeb koer paremini. Terava nägemise ala on tal aga inimese omast kitsam, mistõttu näeb ta kergemini liikuvaid kui seisvaid objekte). Kui inimesel on umbes 5 cm2 ulatuses haistmisepiteeli ja 5 miljonit haistmisrakku, siis saksalambakoeral on haistmisepiteeli 150 cm2 ulatuses ja haistmisrakke 220 miljonit.

Iga haistmisraku jaoks on olemas mingi spetsiifiline lõhn, millele ta reageerib. Inimene eritab oma kehapinnalt palju võihappe molekule. Koera kui kiskja ninas on rohkelt just selliseid haistmisrakke, mis neile reageerivad ja seetõttu pole tema jaoks inimese lõhna jälitamine keeruline. Samas keemilisi aineid (nt narkootikume) on koeral tunduvalt raskem haista, kuna nende jaoks sobivaid haistmisrakke on vähe.

Koera haistmismeele võimalused on tegelikkuses ääretud. Katsete tulemused on näidanud, et koerad on võimelised tundma esemel ka kuni viie aasta vanust lõhna. Anumaid, mida kasutatakse nt ID-koerte jaoks esemete hoidmiseks, pestakse kõigepealt pesuainega ja seejärel steriliseeritakse 550°C kuumuses, et elimineerida neist igasugused eelmiste esemete lõhnad. Ainult keetmisest ja kuumutamisest ei piisa, et koer vanu lõhnu ei tunneks. Võib segada ka näiteks 1:100 teelusikatäie mingit narkootilist ainet basseinitäie veega ja koer on võimeline seda haistma. Merepääste koerad on võimelised haistma 2,5-3 km kaugusel vees olevat inimest, jääl aga 1 km2 suurusel alal olevat inimest. Seega jälje ajamine iseenesest ei valmista koerale probleeme, küsimus on rohkem selles, et tema tahe jälge ajada on vahelduv ja sõltub motivatsioonist.

Nälja korral koera haistmisvõime paraneb kuni kolm korda, pideval kasutamisel aga nõrgeneb, kuna haistmisrakud väsivad ja võivad isegi ajutiselt töötamast lakata. Puhkus taastab siiski nende töövõime. Seega pole midagi imestada, kui pika ja raske jälje lõpus võib koer selle ühtäkki kaotada. Tema haistmisvõime on lihtsalt alanenud. Seetõttu on soovitav koerale esemetel piisavalt puhkust anda, et võimaldada haistmisrakkudel taastuda.
Haistmisvõime osas koertel indiviiditi väga suuri erinevusi ei ole, kuid osad isendid usaldavad oma nina rohkem kui teised. Kutsika valikul on mõningatest katsetest võimalik teatud järeldusi teha, kuid õigel õpetamisel on siiski määrav osa koera ninatöö arendamises. Kutsikat valides võib mööda põrandat mingit toidupala (nt lihatükki) vedada ja vaadata, milline kutsikas kõige aktiivsemalt lõhnale järgneb. Võib puistata ka näiteks peotäie kuivtoitu mööda põrandat laiali ja jälgida, kes krõbinaid kõige aktiivsemalt otsima hakkab. Võib visata ka palli ja vaadata, kes sellele kõige aktiivsemalt järgneb ning millist meelt seejuures kõige enam kasutab.